Connect with us

Suveleht

Kärdla rannad – kord Vestmann all ja Piibeleht peal

Piret Eesmaa

Vanasti, kui ma laps olin, käis Kärdla rahvas kõik Rannakas ehk Rannapaargu rannas. Mitte keegi ei käinud Pirkades ehk Hausma rannas.

Rannakas oli rahvast täis ja Pirkades ujusid ainult üksikud inimesed, kellele see oli liiga kodu lähedal, et hoolida kivisest vetteminekust. Muidugi võivad mälupildid olla ülepingutatud, aga Rannakas oli vanasti nii rahvast täis, et rätikute vahel pidi kikivarvul käima. Igal rannasõbral oli ka väljakujunenud oma rannatsoon – pereemad ühes, noored teises, vahepealsed vahepeal. Lapsed jooksid madalas vees, tegid mudavanne, püüdsid ogalikke, ehitasid losse. Emad istusid kaldal või olid hoopis kodus ja ootasid õhtuks näljaseid lapsi koju. Isad mängisid minigolfi, võrkpalli, või valvasid vees lapsi.
Vesi on Rannakas pigem madal ja sügavale jõudmiseks peab palju kõndima. Enne, kui päriselt sügavasse jõuad, läheb veel mitu korda madalaks tagasi. Sügavaid kohti nimetati “soonteks” ja neid oli laias laastus kolm. Esimeses soones veel ujuda ei saanud. Seal oli rinnuni võib-olla viieaastastel põngerjatel. Teises soones juba sai. Seal oli lastel kaelani vesi. Aga see kestis väga lühidalt. Üle soone läksid ainult täiskasvanud või väga julged lapsed.
Küllap on see ikka nii, aga enam ei käida Rannakas.Nüüd on rahvast täis hoopis Pirkad ehk Hausma rand.

Viimase populaarsus hakkas tõusma, kui sinna tekkis ujumissild, mis on otseselt kohaliku aktivismi tulemus. Tublid kodanikud tulid kokku ja lõid silla püsti, et neil ja nende peredel oleks mõnus kodu lähedal ujumas käia. See sild oli pigem kergema konstruktsiooniga ja lendas ka mitu korda tuulega laiali. Ent nad parandasid selle iga kord ära ja kuigi talveks tuli see veest välja võtta, panid igal suvel selle sinna ka tagasi.
Lõpuks taipas kohalik omavalitsus, et inimestele meeldib Hausma rannas ujumas käia ja tuli appi. Leaderi ja riigi abiga on nüüdseks rannas korralik pontoonsild. Ja trepid. Ja pingid. Ja riietevahetuskabiinid. Ja lebotoolid. Puudub veel parkla, aga Kärdla rahvas sõidabki väga palju rattaga ja käib jala.
Siinsamas kõrval asub ka Kärdla sadam, kust saab rentida SUPi-laua ja merele matkama minna. Samuti on siin jõuõu. Hausma tee, mille alguses rand asub, on suurepärane jalutus- või jooksu-
rada, mille lõpus end mõnusa suplusega premeerida. Karmauhti otse silla otsast vette!
Ainus puudus sellel rannal on väike ranna-ala ja väga kivine põhi madalas vees ehk väikese lapsega ja pikemaks peesitamiseks pole see parim. Selleks on ideaalne jälle Rannakas. Üha enam kuulen inimesi nentimas, kui hea on käia mururannas, sest kõik jääb puhtaks. Lisame siia juurde veel Rannapaargu restorani uued tuuled ja täitsa võib olla, et Rannakas tõuseb veel uuesti tuhast.

 

RANNAPAARGU

Milline? Suur mururand, meri liivane ja madal.
Loomasõbralik? Jah, sest rahvast eriti pole.
Kas autoga saab ligi? Jah, Rannapaargu ees on parkimisplats.
Lained? Rahulik ja vaikne lahe-
sopike. Ei sobi tuulehuvilisele.
SUP? Saab lähedalasuvast Kärdla sadamast.
Lapsed? Väga hea lasterand, sest vesi on madal. Kuival ajal ilmuvad veest välja lausa liivased saarekesed, millel väiksed lapsed saavad lõputult joosta ja mängida.
Lühiiseloomustus: Hea infraga avalik rand – riietevahetuskabiinid, kiiged, toitlustus, kuivkäimla.

HAUSMA

Milline? Mõnus pikk puust sild, madal osa kivine, edasi liivane. Suhteliselt kiiresti läheb sügavaks.

Loomasõbralik? Kui rahvast palju, peab olema ettevaatlik.

Kas autoga saab ligi? Saab, aga parklat pole. Autod jäetakse tee äärde.
Lained? Rahulik ja vaikne lahe-
sopike. Ei sobi tuulehuvilisele.
SUP? Saab lähedalasuvast Kärdla sadamast.
Lapsed? Ideaalne lastele, kes oskavad juba ujuda ja naudivad vettehüppeid. Silla lõpus on vesi just neile parajalt sügav. Väikelastele see kõige parem rand ei ole, sest madalas osas on palju kive ja sügavam vesi on neile liiga sügav.
Lühiiseloomustus: Eriti mõnus kiire supluse koht, sest sillalt saab otse parajalt sügavasse vette ega pea lõputult kõndima. Tänu sillale jäävad jalad ja riided täiesti puhtaks.

Veel lugemist:

Ahto ilmajutud

Kui veel mõned päevad tagasi arvasid ilmamudelid, et Hiiumaa ja mandri lääneserv jääb suuremast lumesajust puutumata, siis tänaseks on mudelid suhteliselt üksmeelel, et just...

Uudised

Hiiumaa osavallad müüvad maha vara, mida endal vaja pole. Pakkumisel on nii kortereid, laoruume, elamumaad ja tootmismaad kui ka maatulundusmaad. Eelmisel aastal korraldas Hiiumaa...

Arvamus

Viimase (19.04) Hiiu Lehe juhtkiri tõi välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseni on jäänud poolteist aastat ning näha on, et soovitakse kaaklema hakata. Tagamaa...

Digileht

Hiiu Leht 23. aprillil Osavallad müüvad edukalt maad Miks võetakse liinidel alt maha madalaid kadakaid? Hiiumaa tüdruk naases Küproselt pronksmedaliga Eurovalimised 2024 | Anti...