Connect with us

Uudised

Kärdla kiriku sisetööd jõuavad jõuluks valmis

Kärdla kiriku taastamine ja kaasajastamine käib nii jõudsalt, et ehk saab seal juba jõuluajal kontserti kuulata.
“Oleme võtnud eesmärgi, et enne jõule saaks kirikus teha esimese kontserdi,” ütles Kärdla kiriku sihtasutuse juhatuse liige Tiit Harjak reedel.
Eelmisel aastal vahetati kiriku katus ja remonditi kellatorn, kirikuhoone sai ette topeltaknad ja uued uksed. Välised aknaraamid ja lengid on restaureeritud originaalid, siseaknad uued.
Muide, kõik raamid ja lengid, uksed ja aknad on ASi Honga meistrite korrastatud või tehtud.
Tänavu paigaldati kiriku ümber drenaaž. Katuselt tulev sadevesi suunatakse eraldi sadeveekanalisatsiooni. Kuna see ei ole veel lõpuni valmis, paigaldati ajutised torud, mis seni vihmavee hoonest eemale juhivad.
Suured muutused on ka kirikuhoones sees, kus reedel olid ametis OÜ Haasoja töömehed Rein Jürimäe ja Märt Jõgi.
Orelirõdu all, kummalgi pool sissepääsu, oli enne kinnine ruum, nüüd on seinad eemaldatud. “Nüüd, kui need seinad on ära võetud, on kirik kohe palju ilusam,” arutles Harjak, et võib-olla ei panekski neid seinu tagasi.
Sisenedes vasakut kätt saab olema tualettruum, paremale jääva orelirõdu trepi alla tuleb väike kööginurk.
Veel olematu tualettruumi kõrval on hulk punaseid torusid, mis väljuvad helehalli betoonpõranda alt. “Maaküte on valmis, veel see ei tööta, kuna seade on paigaldamata,” selgitas Harjak ja lisas, et maakütte käivitav agregaat jõuab peagi kohale.
Muld sees ja väljas
Kirikuhoone seniseks põhiprobleemiks nimetas Harjak seda, et muld oli nii hoones sees kui väljas. “Välisseina äär oli mullane ja põrandki oli ehitatud mulla peale,” selgitas Harjak.
Mullakihi paksus kirikus sees oli üle 30 sentimeetri, kohati 50 sentimeetrit ning kõik see muld sai kirikust välja veetud. “Seda oli päris palju – kokku oma 160 kantmeetrit,” arvutas ta.
Kiriku neli lühtrit on praegu restaureerimisel. Lähiajal on plaanis saata restaureerimisele ka kirikus olnud maalid, sh altarimaal.
Kärdla kiriku restaureerimistööde kogumaksumuseks hinnati algselt üle 1,1 miljoni euro. Praeguseks on kulunud 630 000 eurot ja umbes 200 000 eurot veel puudu, et kirik saaks seest korda.
Järgmisesse aastasse jäävad kiriku välisviimistlus, välisvalgustus, käärkambri kohendamine, kantsli trepp, oreli korrastamine ja sisustuse, pingid ja muu sellise restaureerimine. Nende rahastamiseks on vaja leida veel umbes 150 000 eurot.
“Kokkuvõttes ei ole tööd kavandatust kallimaks läinud, pigem oleme mõned asjad natuke odavamalt saanud, kui esialgne eelarve oli,” märkis Tiit Harjak.

Kärdla Kiriku sihtasutuse nõukogu esimees Enn Kunila:
“On tõesti hea meel, et Kärdla kiriku restaureerimine on saanud hoo sisse. Praegune seis võimaldab kirikut kasutada juba selle aasta jõulude ajal, mil kirikus on kindlasti soe sees ja mõnus olla. Toimub kindlasti jõulu jumalateenistus ja kavas on ka jõulukontsert.
Praegusel hetkel püsib endiselt lootus lõpetada ehitus üheetapiliselt ja jõuda töödega valmis vähemalt 2020. aasta jaanipäevaks. Tänan kõiki toetajaid ja annetajaid, tänu kellele on renoveerimisprotsess üldse teoks saanud. Kõige olulisem on olnud kahtlemata riigi toetus, aga samuti ka eraisikute toetus, Hiiumaa valla toetus ja muinsuskaitseameti toetus.
Samas tuleb tõdeda, et kogu finantseerimisest on siiski puudu veel umbes 350 000 eurot. Tegemist vajavad veel kiriku välisviimistlus, välisvalgustus ja teekate, samuti seinte siseviimistlus, sisekujunduslahendus, orel ja kiriku kunstiväärtused on vaja restaureerida. Kutsun taaskord üles kõiki era­isikuid ja ettevõtjaid, kellele on tähtis Kärdla kiriku kui Hiiumaa olulise pühakoja, kultuuriobjekti ja kontserdipaiga saatus, toetama kiriku restaureerimist, et eelpool­nimetatud tähtaegade piires toime tulla.”
Annetusi saab teha Kärdla Kiriku sihtasutuse kontole EE772200221067568380.

Veel lugemist:

Uudised

Teisipäeval tagasiastumisest teatanud ja Riigikogusse naasva Madis Kallase asendusliige Reili Rand saab enda sõnul parlamendis jätkata. “Kuuldused, et Madis Kallase tagasiastumine tähendab minu Riigikogust...

Arvamus

Hiljuti saime Hiiu Lehest lugeda et saavutati kompromiss. Hiiumaale ei tule rahvusparki, aga kaitse alla läheb 7000 hektarit riigimetsa.  Eesti keele seletav sõnaraamat annab...

Ahto ilmajutud

Eeloleva nädala ilmad tulevad tunduvalt jahedamad. Suuri sademeid näha ei ole, kuid kohatised hoogsajud võivad tulla nii vihma, lörtsi, lume kui ka lumekruupidena.  Teisipäeval...

Digileht

Hiiu Leht 19. aprillil Miinitõrjeoperatsiooniga näidatakse ka musklit Aivar Viidik süüdistab vallasekretäri takistamises Valgusfoori puudumine Hiiumaal sõidueksamit lihtsamaks ei tee Hiiumaa võrkpalliturniir tuleb 67....