Eesti kalandusühendused, sealhulgas MTÜ Hiiukala, on teinud Keskkonnaametile ettepaneku tõsta hallhüljeste küttimiskvooti alates jahiaastast 2025-2026 vähemalt 5%-ni Eestis loendatud hüljeste arvust. Praegu on kvoot vaid 1%, mis jääb oluliselt alla naaberriikide tasemele. Soomes ja Rootsis ulatub kvoot vastavalt 1550 ja 2000 isendini.
Ettepaneku eesmärk on leevendada hüljeste põhjustatud kahjusid rannakalandusele. Viimastel aastatel on hallhüljeste arvukus jõudsalt kasvanud ja ulatub Läänemeres hinnanguliselt 60 000 isendini. See seab surve alla rannakalurid, kelle püügivahenditele ja saagile hüljeste tegevus olulist kahju tekitab. Eestis puudub kompensatsioonisüsteem, mis kaluritele täielikult kahjusid hüvitaks.
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega võetakse Hiiumaa ja Saaremaa lennuliinidel kasutusele kolmekuuline perioodipilet ja kaotatakse nädalavahetuse 10-protsendiline hinnakordaja. Määrus on kavandatud...
Viimased kaksteist aastat Austraalias elanud Heretta Hawkes kolis kevadel koos austraallasest abikaasa ja kolme lapsega Hiiumaale. Septembrist algas uus peatükk ka tööelus ja nii...
Keit Kasemets on sisuliselt Eesti kõrgeim ametnik. Ometi teavad vähesed, mida riigisekretär tegelikult teeb.
Noortest muusikutest koosnev VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel andis rahvusvahelise muusikapäeva puhul kontserdid Käina kultuurikeskuses ja Kärdla kirikus.
Liitu meie uudiskirjaga ning saad täieliku ülevaate Hiiumaal kui ka Eestis toimuvast.
ja