Kati Kukk Viimastel aastatel kütitud ulukite jahitrofeesid esitati hindamiskomisjonidele Eestis 1700, Hiiumaalt 43 – need seatakse järjestusse, koondatakse kataloogi ja kasutatakse jahindusotsuste tegemisel.
Välja kuulutati kolm rekordit, millest kaks läksid Saaremaa jahimeestele, kelle rekordtrofeedeks olid võimas šaakalikolju ja punahirve sarved, ning üks rekord Põlvamaale, sealse jahiseltsi liikme kütitud rebase kolju eest.
EJS tegevjuht Tõnis Korts ütles, et jahitrofeede vääristamine ja hindamine on jahikultuuri osa ja selts järgib neid vanu tavasid, hinnates igal aastal jahitrofeesid, andes üle kahe aasta välja jahitrofeede kataloogi ning korraldades jahitrofeede näitusi. Seekordse vabariikliku kataloogi koostamine praegu käib, kuid tänavune, nagu ka möödunudaastane näitus on tulnud koroonahaiguse tõttu ära jätta.
Korts rääkis, et lisaks sellele, et kataloogidesse on koondatud jahimeeste küttimistulemused, on see teave vajalik jahipidamise korraldamiseks ja teaduse tegemiseks. Trofeed on hinnaline bioloogiline materjal, mille põhjal saab kirjeldada ulukite tervist ja asurkondade seisundit, modelleerida erinevate tegurite mõju ja prognoosida, kuhu populatsioonid arenevad.
Tugev punahirvede asurkond
EJS kodulehe andmetel hindasid eksperdid sel aastal üle Eesti 15 liiki jahitrofeesid, kokku 12 loomaliigilt, kes on siinmail tavalised. Kõige enam tuli hinnata metskitsesarvi. Peale selle tõid jahimehed hindamiseks ka teistest maadest kütitud jahitrofeesid.
Hiiumaal käis trofee-ekspertide komisjon jahitrofeesid hindamas juunis. Hindamisel oli kuus põdrasarve, kaks seakihva, üks hundikolju, üks rebasekolju, üks koprakolju, ühed muskushirve kihvad, kolm metskitsesarve ja 28 punahirvesarve, kokku 43 trofeed.
Komisjoni esimees, rahvusvahelise kategooria ekspert ja EJS tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe tõstis eriti esile punahirvesarvi, mille tõi hindamisele Emmaste jahtkonna jahimees Martin Jõpiselg. Saadud 232,63 punkti oli selles kategoorias Hiiumaa kõrgeim tulemus ja väärt kuldmedalit. Välja anti ka teine kuldmedal, mille sai Harri Kattel Tahkuna jahipiirkonnas kütitud punahirve sarvede eest, mis komisjonilt said 220,64 punkti. Rahvusvahelise hindamismetoodika järgi on kuldmedali piiriks 210 punkti. Tänavune rekordtulemus Saaremaal sai hindajailt 241,80 punkti.
Lisaks kahele kuldsele medalile anti Hiiumaal kütitud punahirvetrofeede eest välja 13 hõbe- ja 13 pronksmedalit. Lillemäe sõnul annavad head hindamistulemused ja medalisadu märku sellest, et Hiiumaa hirvepopulatsioon on väga heas seisus. Esitatud 28 punahirvetrofeest enim, üheksa trofeed oli toodud Emmaste, seitse Tahkuna jahtkonnast.
Teistes trofeeliikides hindas Hiiumaa komisjon kuldmedaliga Viktor Tsarjovi trofeed, milleks oli eelmise aasta lõpus Pühalepa maadel kütitud kopra kolju ning Suuremõisa jahtkonnas Deilor-Renato Tisleri ja Tahkunas Toivo Tulviku kütitud metskitsesarved.
Rekord läks Saaremaale
Varem on Hiiumaa jahimeeste selts trofeede hindamiseks sõitnud Saaremaale. “See oli tohutu transportimine,” meenutas seltsi tegevjuht Anu Sarapuu. Nüüd oli esimene kord, kui komisjon siia tuli ja tegevjuht jäi suurte kogemustega Hiiumaa komisjoni tööga väga rahule. Lisaks Andres Lillemäele kuulus komisjoni teinegi rahvusvahelise kategooria ekspert Jaan Ärmus ja hindamisekspertidena Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas ja Tõnis Hiielaid.
Anu Sarapuu sõnul on jahimeestel ikka olnud suur huvi, millised on olnud teiste tulemused. Sama tõdes Andres Lillemäe ja lisas, et hindajatele paneb see suure vastutuse. Kuid ekspertidel on ülemaailmse jahindusorganisatsiooni tunnistused, läbitud õpipoiss-sell-meister etapid ning mõõtmise ja hindamise käigus on kasutusel teisteski maades kasutatav metoodika, samasugused tabelid, samasuguste lahtritega. “See teeb andmed võrreldavaks läbi aastate ja eri maades, kuigi mõõtmine ise on puhas käsitöö,” tähendas ta.
“Hiiumaal oli tükk aega hirvesarvede Eesti rekord, aga paar aastat tagasi saarlased said sellest parema tulemuse – mõne punktiga küll, aga ikkagi,” märkis Jaan Ärmus. Tema teada on üks Saaremaa mees põdrasarve-trofee eest saadud kõrge punktisummaga ka maailmakataloogis.
Arvukust reguleerivad loodus ja jahimehed
Jaan Ärmuse sõnul kipuvad jahil sagedamini püssi ette jääma kolme-neljaaastased noored pullid, kes oma territooriumi otsides ringi jooksevad. Mida vanemaks nad saavad, seda targemaks nad muutuvad ja neid on raskem küttida. Kui jahipiirkonnas on ulukite arvukus optimaalne, tagab populatsiooni tasakaalu, kui isaseid, emaseid ja noorloomi kütitakse võrdselt. “Loodus reguleerib samamoodi,” lisas ta.
Kui emaste loomade osakaal kasvab üle kolmandiku asurkonnast, viib see juurdekasvu suurenemiseni, mis kallutab tasakaalu paigast. “Siis tuleb küttimisproportsioone vastavalt muuta, aga enamasti teevad seda haigused,” lisas ta. Nii reguleerivad loomade arvukust taudid nagu sigade aafrika katk, rebaste kärntõbi ja hirvlaste kurtumistõbi.
“Jahinduses tehtud vigu parandatakse aastakümnetega, kui üldse, seepärast vajavad kõik sammud põhjalikult läbimõtlemist ning jahitrofeedel, kuigi see kõlab emotsionaalse teemana, on selles täita tähtis osa,” sidus Andres Lillemäe vestluse otsad kokku.
