Jaanus Valk: Olen kogu aeg vastutanud

Ülekohtuselt vara, vaid 54aastasena lahkus 1. mail meie seast Jaanus Valk. Väga äkki, jõudmata hüvasti jätta, midagi öelda või kasvõi viibata – ma nüüd lähen…
Märkimisväärselt kaua, 19 aastat Hiiumaa kohalikus poliitikas teenäitajaks olnud, 13 aastat vallavanemana Kõrgessaare valda juhtinud ja Hiiumaa omavalitsuste ühinemise eest seisnud Jaanus Valk jättis endast olulise jälje.
Ehitajaks õppinud vallavanem ehitas palju ka oma koduvallas – tema juhtimisel tehti korda Lauka kool ja söökla, Vigri lasteaed, Tervise­maja ja vallamaja ning palju muudki, aga tema ajada oli ka palju ülesaarelisi asju.
“Jaanus nägi alati suurt pilti. Tal oli ikka midagi pooleli – mõni ehitusprojekt, prügimajanduse arendamine saarel või hoopis energeetika­teemad,” ütles Kõrgessaare vallavolikogu juhtinud Aili Küttim. “Vallavanem saab nii kaua olla ainult siis, kui kogukond toetab ja Jaanusel oli see toetus olemas.”
Seitse korda Hiiumaa omavalitsuste ühinemisläbi­rääkimiste laua taga istunud vallavanem jõudis pettuda võimumängudes, mis algasid peale Kärdla linna ja Kõrgessaare valla ühinemist. Aga ta jõudis ära näha ka oma unistuse täitumise – saare kõigi valdade ühinemise ja mõistliku toimimise.
Aili Küttim nimetaski Jaanuse suurimaks teeneks ja saavutuseks, mida me unustada ei tohiks – ta nägi Hiiumaa tulevikku ühinenud valdades: “Tema, nagu ka paljud teised, oli väga veendunud selles, et koos oleme me tugevamad. Suuresti tema eestvedamisel toimus Kõrgessaare valla ja Kärdla linna ühinemine. Eks see pikk ja julge samm, ühineda enne teisi, tekitas muresid palju, aga kindlasti oli teistel pärast lihtsam – esimesed kasvuraskused
olid läbitud.”
Aili Küttim ütles, et koduvald ja Hiiumaa olid tema jaoks kõik, siit ta ei plaaninud kunagi lahkuda: “Vahel, kui kõik väga nii-öelda üle pea kasvas, ütles ta ikka naljatades, et lähen minema Emmastesse.”
Kõrgessaare kandi teemad olid Küttimi sõnul neil ikka jutuks ka peale kohalikust poliitikast lahkumist: “Kooli püsimine Kõpus ja nende töö­kohtade hoidmine kohalikele oli üks teema, mille pärast sai palju muretsetud ja mis Jaanusele siiani väga korda läks.”
Viimane intervjuu
2016. aasta veebruaris oli 16 aastat kohaliku omavalitsuse vastutavates ametites olnud Jaanus Valgu viimane tööpäev Hiiu vallavalitsuses. Peale seda Hiiu Lehele antud intervjuus, mille pealkirja kordame tänase hüvastijätuloo pealkirjana, ütles ta, et kuigi ta lahkub, pole tal ükskõik, mis saab Hiiu vallast ja Hiiumaast. Mõned Jaanuse mõtted tollasest intervjuust:
• Olen jätkuvalt seda meelt, et Hiiumaa saab hästi toimida vaid ühe omavalitsusena, tervikuna.
• Valla juhtimisel ei saa lähtuda ühe sõpruskonna arvamusest või väikese kildkonna arvamusest, ei saa halvustavalt suhtuda valla inimestesse ja tembeldada neid ainult valijateks. Kõik inimesed ongi vald ja vald on üks tervik.
• See [vallavanema nõuniku koht] on selline töö­lepinguga tähtajaline, ütleme poliitiline koht antud vallavanemale – ei vastutust, ei midagi, lihtsalt oled ja võtad vastu korralikku palka. Ma olen kolmkümmend aastat olnud üht- või teistpidi vastutaval tööl ja ma ei oska sellise töö peal olla, pigem lähen edasi oma eluga ja töödega.
• Juhtumipõhine elu, projekti­põhine elu ilma tervik­pilti nägemata, ilma raha lugemata, kulutamine üle võimete – kahjuks oli see [Kärdlas] nii juba ühinemisele eelnenud perioodil.
• Päris huvitav on see, mida ei ole üheski teises Hiiumaa vallas, kuid mis praegu on Hiiu vallas ja oli ka Kärdla linnas – see sinu/minu liivakastimäng parteilisel tasemel. Kogukondlik omavalitsus ja erakondlik omavalitsus on kaks ise asja. Päris kindlasti on see osa Hiiu valla probleemidest.
• Juhikohal tekib tihti niisugune “tarkusepimedus” ja ega mina ei ole sellest puutumata jäänud. Võim reeglina hakkab pähe ja rikub inimese ära – mõni lihtsalt on seda altim vastu võtma.
HARDA ROOSNA
Hiiu Lehe peatoimetaja
Kõrgessaare valla­volikogu liige 1999–2002

 

Aili Küttimi tänukõne
Mul on üle anda tänud mehele, kes on kasvanud sõna otseses mõttes vallarahva silma all. Käinud siin lasteaias, koolis, omandanud kutse mandril ja tulnud tagasi. Tänaseks on tal pere, kus kasvab viis last. Inimesed on elus tihti valikute ees, kus tuleb teha kindel otsus. See mees tegi otsuse – tuli ehituselt, Pihel Sulevi seljatagant ära, juuksed natuke sassis talle omasel moel – tuli korraks vallavanemaks. Tänaseks on ta valla tüüri hoidnud 12 aastat – ta on armastatud ja lugupeetud vallavanem, keda rahvas usaldab, kes on inimestele jäänud ikka lihtsalt
Jaanuseks ja kelle poole nad alati julgevad pöörduda. Jaanus on mees, kes seisab väikesel maalapikesel, aga näeb suurt pilti ja oskab seoseid luua!

Kõrgessaare valla 20. sünnipäeval, 14. septembril 2012

Ludmilla Träder, Kõrgessaare vallasekretär aastatel 1993–2013: Kogunesime viimati Kõrgessaare vallamajas 1. oktoobril 2019, kohalike omavalitsuste päeval. See oli tore koosviibimine. Jaanus oli oma töökohaga rahul, rääkis suure soojuse ja südamlikkusega oma perest, tundis uhkust oma laste ja vanaisaks olemise üle. Meie koos töötatud aastad olid tegusad, neid aegu on hea meenutada. Töötades aastaid ühtses meeskonnas, seisis Jaanus järjest enesekindlamalt Kõrgessaare valla arengu ja heaolu eest. Samas oli tal julgust ja tahtmist teha suuremaid ülehiiumaalisi plaane. Endised töökaaslased Kõrgessaare vallamajast jäävad Jaanust meenutama rahuliku, tasakaaluka ja sõbraliku juhina.

Harri Kattel, Kõrgessaare vallavolikogu esimees 2000–2011: Jaanusega koostööd tegime volikogus üle kümne aasta. Koostööd oli Jaanusega lihtne teha, temaga sai läbi rääkida, ta pidas kinni tähtaegadest ja alati oli võimalik saavutada kompromiss. Jaanus ajas valla asju südamega ja seisis alati valla eest. Hiljem, kui kohtusime, rääkisime ikka valla ja saare arengutest, sageli ka isiklikest muredest. Kohalikus poliitikas pidas ta vastu tänu oma oskusele suhelda nii ministri kui oma valla inimestega. Eks kogu valla elu edenes tema juhtimise ajal pikkade sammudega edasi.

Aili Küttim, Kõrgessaare vallavolikogu aseesimees ja esimees 2005–2013: Oleme mõlemad Jaanusega Lauka kooli vilistlased, ta oli minust kaks aastat tagapool. Jaanus oli see, kes mind kutsus kohalikku poliitikasse. Koostööpartneri ja inimesena oli Jaanus väga vastutulelik, usaldusväärne ja abivalmis. Ta oli hea kuulaja ja alati otsis lahendusi. Kindlasti oli ta hea isa ja abikaasa – Jaanusel hakkasid alati silmad särama, kui ta oma lastest ja lastelastest rääkis. Jään meenutama erinevaid rõõmsaid hetki ja olen tänulik Jaanusele selle panuse eest, mida ta suutis teha Hiiumaa heaks. 2012. aastal, kui tähistasime Kõrgessaare valla 20. sünnipäeva, pidasin ma talle tänukõne. Täna tagasi vaadates on mul hea meel, et ma seda tegin, mitte ei mõelnud neid mõtteid ainult omaette.

Hiiumaa vallavanem Reili Rand: Jaanus oli eeskuju, kes leidis võimaluse nõu ja jõuga alati aidata. Tema julgustavad ja toetavad sõnad aitasid mul verivärske vallavanemana õiget sihti seada ning keskenduda olulisimale – inimestele! Jaanus tegutses südamega, kõigi ja kõige suhtes. Imetlesin tema oskust ka keerulisematel aegadel säilitada rahulik ja rõõmus meel, luues seeläbi turvalise tunde ka kolleegides. Ta oli lihtne mees, kes kunagi ei uhkustanud oma saavutustega, vaid oma perest rääkides lõi tema nägu uhkusest särama. Ehitusvaldkonda naastes rõhutas ta korduvalt, et see on olnud tema kirg, kuid olen veendunud, et tema kirg oli Hiiumaa. Seda tõestab tema aastatepikkune pühendunud tegutsemine nii tööalaselt kui vabatahtlikult. Tema varajasest lahkumisest tekkinud tühimikku on raske täita, see on kaotus kogu Hiiumaale.