Hiiumaa rikkus – meri ja laiud

Veebruari alguses tähistatakse märgalade kaitse 50. aastapäeva.
Eesti liitus Ramsari konventsiooniga 1993. aastal ja Eestis on praegu kokku 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala kogupindalaga 304 471 hektarit.
Neist Hiiu maakonda jääb 1997. aastal sertifitseeritud märgala nimetusega Hiiumaa laiud ja Käina laht, mis algselt hõlmas 17 700 hektarit. Nimetatud Ramsari alal asuvad osa Väinamere hoiualast, Hiiumaa laidude maastikukaitseala peaaegu tervikuna, osa Käina lahe–Kassari maastikukaitsealast ning Sarve maastikukaitseala rannik.
Seoses selle Ramsari ala ulatuse korrastamisega kuuluvad sellesse tulevikus kolm maastikukaitseala (Käina lahe–Kassari, Hiiumaa laidude ja Sarve) tervikuna ning Väinamere hoiuala nende kaitsealade vahelises osas koos Heinlaiu ja Kaevatsiga. Samuti jäävad alale mitmed merikotka püsielupaigad.
Hiiu laiumeri
Uuendatud Ramsari ala nimetuseks pakutakse Hiiu laiumerd ja selle pindala oleks 21 040 hektarit. Märgala Hiiu laiumeri omab rahvusvahelist tähtsust valgepõsk-laglede (Branta leucopsis) ja laulu­luikede (Cygnus cygnus) rändepeatuskohana ning see on Eesti viigerhüljeste (Phoca hispida botnica) viimane arvestatav pelgupaik.
Märgalade hulka arvatakse erinevad liigniisked või ajuti liigniisked kooslused: sood, rabad, jõed, järved, allikad, madal meri ja üleujutatav rannik ning märjad metsad. Kõiki neid kooslusi on aegade jooksul inimese poolt püütud ümber kujundada, et neist rohkem majanduslikku kasu saada.
Märgalade konventsiooni sõlmimise algseks eesmärgiks oli eelkõige rahvusvahelise võrgustiku loomine veelindude kaitseks. Ajapikku on konventsioon muutunud järjest olulisemaks märgalade poolt pakutavate loodushüvede kaitse ja kasutamise rahvus­vaheliseks kokkuleppeks. Täna­päeval mõistame, kui olulised on märgalad kliima­muutuste regulatsioonis, magevee varude säilimises, elurikkuse hoidmisel (40% maailma teadaolevatest liikidest on seotud märgaladega) ning kui väga me vajame tervendavaid retki rabadesse ja mereranda.
Masingu panus
Saame olla tänulikud neile, kel omal ajal jätkus tarkust astuda vastu turbakaevanduste rajamisele ja rannaalade kuivendamisele. Üheks selliseks eestvedajaks oli Tartu Ülikooli professor Viktor Masing, kelle surmast möödub märtsis 20 aastat. Masing julges alustada juba 70ndatel võitlust soode kuivendamise vastu. Tema põhjalikud teadmised said aluseks soode kaitse põhjendamisel ja organiseerimisel. Ta oskas paeluvalt selgitada kuulajatele ja lugejatele soode arengut, soode osatähtsust biosfääris ja nende säilitamise vajadust. Masingu aktiivse tegevuse tulemusel peatati arutu rabade kuivendamine ja loodi 30 uut sookaitseala. Takka­järgi võib tõdeda, et Eesti oli soode poolt pakutavate looduse hüvede väärtustajana kogu maailmas ajast ees.
Märgalade ja joogivee seosed
2. veebruaril tähistatakse konventsiooni 50. aastapäeva ja sel puhul suunatakse tähele­panu märgalade ning vee seostele. Rõhutatakse, et inimkond on 100 aasta jooksul kuuekordistanud magevee kasutust ja see suureneb aastas 1%. Samal ajal ei ole 2,2 miljardil inimesel ligi­pääsu kvaliteetsele joogiveele. Konventsiooni liikmesriigid peaksid rohkem pöörama tähelepanu märgalade taastamisele, magevee kestlikule kasutamisele ja kvaliteetse joogivee probleemide lahendamisele.
Enamik inimkonnale eluliselt tähtsast mageveevarust on hoiul märgalades ja miljardite inimeste toit sõltub märg­alade olemasolust. Maailma liikidest 40% käekäik sõltub otseselt märgaladest. Viimase paarisaja aasta jooksul on 90% maailma märgalade seisund oluliselt halvenenud ning veerandit märgaladega seotud liike ähvardab väljasuremine. Ramsari konventsioon, mis algselt keskendus veelindu­dele globaalselt tähtsate alade võrgustiku loomisele, on järjest enam pühendunud kõigi märgalade pakutavate loodus­hüvede väärtustamisele, millest üheks olulisemaks on puhas vesi.
Andres Miller
Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osa­konna vanemspetsialist
Tairi Tappo
Keskkonnaameti Keskkonnahariduse büroo spetsialist

Matkame märgaladel
Eesti loodusturismiettevõtjad, keskkonnaorganisatsioonid ja -asutused tähistavad sel aastal esmakordselt seda päeva märgalade loodus­matkadega üle Eesti.
Matkajuhid korraldavad jaanuari lõpus ja veebruari alguses kokku üle 50 matka Eesti märgaladele.
Matkadele tuleb eelnevalt registreeruda ning matkal osaledes lähtuda Terviseameti juhistest.
Infot matkade ja registreerumise kohta leiab Loodus­turismi ühingu kodulehelt www.loodusturism.com/margaladepaev
Hiiumaale lähimad matkad toimuvad 31. jaanuaril räätsadega Koigi rabas Saaremaal ja 2. veebruaril jalgsi Vormsil.

KESKKONNAAMET