Valla kaasava eelarve toel põhjalikult uuendatud ja kastmissüsteemiga varustatud Nurste krossirada on nüüd pikem ja ägedam.
Põhjalikult uuendatud ja senisest pikem Hiiumaa Nurste krossirada avati neljapäeval suure krossipäevaga.
“Möödasõitja võib küsida, mis siin üldse teisiti on – enne oli savi, kivid ja motomüra, nüüd on ka savi, kivid ja motomüra,” alustas krossiraja avamisel ava-
kõnet Emmaste osavalla vanem Hergo Tasuja.
Sümboolse kinnitusena kõigest, mis võrreldes viie aasta tagusega teisiti on, kinkis osavallavanem raja taastamistöid juhtinud MTÜ Hiiumaa Motoharidus juhile Valeri Gramakovskile mälupulga pildimaterjaliga krossiraja muutumisest.
Professionaalsem ja turvalisem
“Teisiti on nii mõndagi,” kinnitas Gramakovski, kelle sõnul on ka uue nime saanud rada nüüd oluliselt professionaalsem ja turvalisem.
Ümber ehitati kõik rajaelemendid, kurvid ja hüpped. Vesistes kohtades rajakatet tõsteti, ehitati vee äravoolukraavid ja truubid. Samuti valmis kastmissüsteem, et rada ei tolmaks ja suvel kõvaks ei kuivaks. Kokku pandi maa sisse kilomeetrijagu torusid, 18 sprinklerit aga niisutavad kogu raja paari minutiga. Gramakovski märkis, et sarnane sprinkleritega süsteem on kasutusel ka suurematel radadel mandril. Veel taastati üks vana rajalõik ja nüüd on Nurste krossirada ühe kurvi ja ühe sirge võrra pikem – senise 1,1 kilomeetri asemel u 1,4 kilomeetrit.
Nurste krossiraja korrastamine läks maksma 9670 eurot ning töid rahastati Hiiumaa valla kaasavast eelarvest.
Gramakovski märkis, et raja korrastamiseks panustas ka ühing ja nüüd tegeletakse juba järgmiste tööde planeerimisega. “Loodame, et jõudu jätkub ja motopisik Hiiumaal ainult levib ja kasvab, õnneks huvilisi on ja see annab indu ette võtta ka suuremaid plaane,” ütles Gramakovski, et tööd ei ole veel sugugi lõppenud.
Plaanis on kirjutada toetusetaotlusi nii kaua, kuni rada saab ka uue stardipuu ning soojaku riiete vahetamiseks, tsiklite remontimiseks ja võimalusel ka nende hoidmiseks.
Uus nimi
“Loodame, et Nurste krossirada saab taas üle Eesti tuntuks ning siin hakkavad jälle toimuma võistlused, miks ka mitte Eesti meistrivõistlused,” unistas Gramakovski.
Osavallavanem Hergo Tasuja lubas valla poolt selleks esimese asjana üles panna korraliku suunaviida, mis ka kaugemalt tulijad õigesse kohta juhataks.
“Uue nime – Hiiumaa Nurste krossirada – ma paningi rajale tegelikult sellepärast, et Nurste ei ütle mandrilt tulijale suurt midagi. Tema jaoks on terve saar ju üks Hiiumaa puha. Kui nimes on ka Hiiumaa sees, on mittekohalikel seda lihtsam avastada,” selgitas Gramakovski.
Ennekõike on ta motospordi arendamise ette võtnud laste ja noorte heaks: “Nende pärast olen ma selle kõigega tegelema hakanud ja nemad on need, kes mulle energiat ja jõudu annavad, et jätkata.”
Huvi motokrossi vastu on Hiiumaal suur nii poiste kui tüdrukute seas ning mõned aastad tagasi osales Gramakovski trennides lausa 30 last. Praegu toimetab ta ise mandril ning trenne ei anna, kuid sügisel algavad treeningud uue treeneriga.
Järgmise suve plaanides on loodetavasti nii võistlusi kui motolaagreid. “Tegelikult oleksime saanud juba sel suvel midagi korraldada, aga koroona tõttu oli selgusetust palju ning lõpuks, kui võis hakata avalikke üritusi korraldama, läks motokalender nii tihedasti täis, et igal nädalavahetuse päeval toimub Eestis kolm-neli motoüritust – meile ei jätkuks lihtsalt osalejaid. No jätkuks, kui etteteatamisajad oleks olnud pikemad, seega ootame järgmist aastat.”
Gramakovski sõnul on kohalik kogukond ja vald olnud väga toetavad. Saadi ju rahastus krossiraja taastamisekski kaasavast eelarvest. “Kindlasti on meile suureks abiks fakt, et siin on rada juba kunagi olnud, ent sellegipoolest on niisugune toetus praegu Eestis lausa uskumatu – radasid pannakse ju järjest hoopis kinni,” imestas ta.
Osa liiklusharidusest
Lisaks õnnelikele krossisõitjatele oli kohal isasid-emasid, kes võtnud terve neljapäevase päeva oma laste ja nende hobi jaoks. Sõitjad tundusid krossirada nautivat ning mõnigi sooritas muljetavaldavaid hüppeid. “Noortele on motokross muuhulgas ka tähtis osa liiklusharidusest ja õpetab neile, millal tasub gaasi anda, millal mitte,” leidis Hergo Tasuja.
Valeri Gramakovski oli temaga nõus: “Need noored ei istu kunagi teismelisena kuskil metsas sõbra tsikli selga, jalas ainult plätud. Nad teavad, kui tähtis on kiiver ning oskavad riske hinnata.” Ka on ta veendunud, et motokross on suurepärane päris-elu-asi näiteks nutitelefoni asemel.