Jälgi meid

UUDISED

Hiiu talitus liidetakse ja Ants Orav koondatakse

HARDA ROOSNA
Augustis koguneb töörühm, mis hakkab arutama rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna maakondlike talituste töö ümberkorraldamist. Võimalik on ka pealkirjas toodud stsenaarium, ehkki otsuseid veel tehtud pole.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse (REHO) osakonna juhataja Väino Tõemets kinnitas, et ministeeriumil on plaanis regionaalhalduse osakonna juhtimisstruktuur alates 1. jaanuarist 2022 ümber korraldada.

“Ajaga on osa ülesanded teostatud ja samal ajal on lisandunud uusi, mis eeldavad töökorralduslikke muudatusi,” selgitas ta. “Kavandatavate muudatuste eesmärk on tõhustada osakonna töökorraldust ja tõsta teenuste kvaliteeti, et parimal viisil toetada piirkondade arengut.”

Tõemets ütles, et ühtki otsust pole veel tehtud – muudatusi ettevalmistav töörühm küll moodustati, aga esimest korda koguneb see augustis.

“Tegemist on ministeeriumi ühe osakonna töökorralduse muutmisega,” ei näinud Tõemets probleemi ka võimalikus talituste liitmises ja talituse juhataja koondamises. “Maakondasid on Eestis jätkuvalt 15 ja riik osutab oma teenuseid endiselt kõikides maakondades.”

2018. aastal, kui maavalitsused likvideeriti, jäi REHO Hiiu talitusse ametisse kolm töötajat: talituse juhatajaks määrati Ants Orav, planeeringute peaspetsialistina jätkas Urve Pill ja arhivaari tööd tegi Heidi Kõmmus.

Tõemetsa sõnul on talituse juhatajad taganud maavalitsustest üle tulnud ülesannete täitmise. Samas on mõned ülesanded jõudnud ka oma loogilise lõpuni. Sel aastal lõpetati maavalitsuste arhiivide korrastamine ja anti need üle rahvusarhiivi, mis asub Tartus. Sellega on talituste 17 arhivaari, sh Hiiu talituse arhivaar oma töö lõpetanud ja koondatud juba eelmise aasta lõpust. Teise näitena tõi Tõemets toimetamise maavalitsustest alles jäänud varadega, mis nüüdseks rahandusministeeriumile üle antud.

“Samal ajal on kasvanud ja ajaga lisandunud mõnede teiste tööülesannete vajadused ja ootused, näiteks omavalitsuste planeeringute korraldamiseks,” lisas Tõemets. “Lähenemine tegevustele jätkub maakonnapõhiselt ja need jätkuvad sarnaselt varasemale ning talituste ametnikud jätkavad töötamist maakonnapõhiselt.”

Kärdla riigimaja tuleb

Tõemets ütles, et riigimajade ehitamist talituste ümberkorraldused ei mõjuta: “Kõik jätkub nii nagu siiani – Kärdla riigimaja planeerimisega minnakse edasi ja seni kuni uus maja valmis ei ole, jätkavad asutused tööd endises maavalitsuse majas.”

Praeguse Kärdla turu asukohale kerkiva kohtu- ja riigimaja valmimise järel tühjaks jäävale hoonele Leigri väljak 5 hakkab omanik ehk Riigi kinnisvara aktsiaselts (RKAS) sisu otsima aastal 2023. Rahandusministeeriumi peaspetsialist Kristina Haavala vahendas RKASi vastust: “Leigri tn 5 hoones jätkatakse senisel viisil tööd kuni uue riigimaja rajamiseni, aastani 2024. Seega hetkel on Leigri hoone riigi kasutuses ja hoonele hakkame aktiivsemalt uut kasutust otsima 2023. aastal. Viimastel aastatel on Kärdla muutunud väga ihaldatavaks elukeskkonnaks ning paljud inimesed on otsustanud kolida Hiiumaale. Samuti on Hiiumaa armastatud puhkusekoht nii eestlaste kui ka välismaalaste seas. Seega oleme kindlad, et Leigri hoonele leitakse uus kasutus. Riigi Kinnisvara on hoidnud Leigri hoonet pidevalt kasutuses ning hoone on suhteliselt heas seisukorras, seega kui hoone vabaneb, saab selle ka koheselt kasutusele võtta.”

Veel lugemist:

UUDISED

Neljapäeval kinnitas vabariigi valitsus otsuse, millega rahandusministeerium võtab üle osa jaanuarist tegevuse lõpetavate maavalitsuste ülesandeid.  Ministeeriumis alsutab 1. jaanuarist tööd regionaalhalduse osakond, mille juurde...