Hiiumaa halulaeva ehitajad kutsuvad annetuskeskonnas Hooandja toetama Hiiumaa laevaehitust, laeva sõukruvi, veovõlli ja nende kinnitussüsteemide ostu.
Eesmärgiks on koguda 6195 eurot, eilseks oli üks hooandja annetanud esimesed 25 eurot.
500 või enama euro annetajaid lubab halulaeva ehituse eestvedaja Ain Tähiste tunnustada nimelise äramärkimisega halulaeva veebilehel www.halulaev.ee, Suursadama ellingu infotahvlil ja halulaeva kajutisse seataval infotahvlil. Lisaks saab annetaja kingituseks meene ja prii pääsu halulaeva esimesele sõidule. 100 ja enama euro annetaja saab sama au osaliseks, välja arvatud merereis. 40 ja enama euro annetaja saab meene ning ära märgitud veebilehel ja ellingu infotahvlil. 10 ja enama euro annetaja jääb meeneta, kuid tema nimi lisatakse samuti veebilehele ja ellingu seinale.
Projekti toetatakse ainult juhul, kui see kogub hooandjatelt 13. jaanuariks kogu eesmärgiks seatud summa.
“Purjelaev liigub teadagi valdavalt tuule jõul, aga sadamasse sissesõidul, tuulevaiksel ajal ja manööverdamiseks on mootorijõud vältimatu,” selgitatakse Hooandja kodulehel. Samas on kirjas väike sõnamäng, et hooandjad saavad anda oma panuse hiidlaste halulaeva “hooandja”, laeva sõukruvi ja selle veovõlli ostmiseks ja paikapanekuks.
Ain Tähiste sõnul kujutavad need esmapilgul lihtsad asjad tegelikult küllaltki rangetele kvaliteedinõuetele vastavat süsteemi, millel seetõttu ka üsna kõrge hind.
Hiiumaal ehitatakse kahemastilist puust purjelaeva, kaljast taas üle 70 aasta – viimase puust purjelaeva ehituse katkestas Teine maailmasõda. Seega on Hiiumaa laevaehitustavade taastamine suur ja oluline sündmus kogu Eesti mereajaloo ja -kultuuri jaoks.
Kahemastilised kaljased vedasid kaupu Eesti rannikuvetes. Hiidlaste laevad toimetasid linnadesse küttepuid, sellest ka nimetus halulaev.
Hiidlased on praegu ainukesed terves Baltikumis, kes sellise suure töö ette võtnud. Ehitustöö kestab juba kolmandat aastat. Praeguseks on laevakere plangutatud, purjed Ahvenamaal õmblemisel, käib tekiehitus ja sisetööd. Laeva jõuallikaks saab Perkinsi meremootor, Tähiste sõnul usaldusväärne masin, mida toodetud miljoneid eksemplare.
Tegevus Suursadama ellingus on huvilistele avatud, toimub hulgaliselt koolitusi. Vabatahtlikud on saanud uusi oskusi ning löövad kaasa puusepa- ja metallitöödel.
Laevaehitusele on juba õla alla pannud hulk inimesi, ettevõtteid ja toetusprogramme – väga suurt abi on saadud LEADERi ja SA Innove toetusprogrammidest.
“Aega ja energiat kulub kahtlemata veel üksjagu, aga see päev, mil laev saab oma esimese suudluse merelt ja hõigatakse välja tema nimi, ei ole mägede taga,” kinnitab Ain Tähiste.
Hiidlaste purjelaevast saab esmase merehariduse ja -koolituse koht noortele merehuvilistele.
