Connect with us

Uudised

Ettevõtjad ootavad riigihaldusministrit

Arutelul osalenud ettevõtjad tegid arendus­keskuse projekti­juhile ette­paneku kutsuda saarele riigihaldusminister ja korraldada uusasukate n-ö beebipäev.
Hiiumaa arenduskeskuse projekti “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtluse edendamise” (PATEE) raames toimus eelmisel nädalal ettevõtjate ümarlaud.
Projektijuht Katrin Sarapuu ütles alustuseks, et projektis on mõningad tegevused, mille elluviimine eeldab läbiarutamist: “Seepärast mõtlesingi, et võiks niisuguse kohtumise teha.”
Projekti käigus on kavas korraldada kokkusaamisi “Väljakutsest võimaluseks”, kus iga kord võetakse fookusesse üks konkreetne, saare ettevõtjaid pitsitav kitsaskoht. “Selle lahendused tuleks siis üheskoos kohalike ettevõtjatega ja vastavalt probleemi püstitusele kaasatud ekspertidega üheskoos läbi mõelda,” selgitas Sarapuu.
Üheks teemaks oli noorte ettevõtlikkust toetavad tegevused, mille edukaks ellu­viimiseks on vajalik koostöö ettevõtjatega. Arenduskeskuse noorte ettevõtluskonsultant Henri Reeder tutvustaski, kuidas on kavas toetada laste ettevõtlikkuse arengut.
Milline on tulevik?
Kohal olnud ettevõtjad leidsid, et esmalt tuleb selgeks teha, milline on kaasaegne ette­võtlus. “See, millest kõik praegu heietavad ja üritavad inimesi konksu otsa saada, see on juba eelmise sajandi ettevõtlus,” väitis OÜ HMPK ja mitmete teiste ettevõtete juhatuse liige Andrus Ilumets.
Tema prognoosis, et n-ö hardcore-majandus liigub saarelt välja ja soft tuleb sisse: “Majanduse struktuur muutub Eestis tervikuna väga kiiresti ja kindlasti äärealadel eriti karmilt.”
ASi Dagöplast tegevjuht Kulvo Pendra tõi näiteks ASi M ja P Nurst, mis hiljuti teatas, et saarel enam laieneda ei kavatse ja avab tsehhi mandril. 2014. aastal kolis Hiiumaalt Harjumaale Sakku plastkarpide valmistaja AS EstPak Plastik.
“Hiiumaa tulevik võiks olla need, kes turundavad end niinimetatud Hiiumaa saatkonna kaudu ehk ühe kuni viie inimesega firmad,” pakkus Pendra.
Ilumets oletas, et sellist erainvestorit, kes praegu Hiiumaal mõne suure ettevõtte avaks, ilmselt pole. Sama meelt oli Pendra, kes leidis, et praegustes tingimustes ei hakkaks keegi siia enam tööstust rajama, kuna praegustel suurtel plastiettevõtetel olid selleks omal ajal soodsad tingimused, mida uutel tulijatel pole.
Probleemina saare ettevõtluse ja eraisikute jaoks märgiti veel, et saareelanikul pole enamasti võimalik pangast mõistlikel tingimustel laenu saada.
Sisendid ja väljundid
Pendra tegi ettepaneku kaar­distada saare ettevõtjate sisendid ja väljundid: “Näiteks jääb Dagöplastil üle hästi palju sooja õhku ja kuskil on kindlasti keegi veel, kellel midagi üle ja puudu.”
Kui ringmajandust suuremalt vaadata, võiks kaardistada ka saarel kasutusel olevad tehnoloogiad. See oleks lahendus näiteks olukorras, kus keegi peab mõne teenuse tellima mandrilt, aga n-ö Hiiumaa teises otsas on tegelikult olemas masin, mis seda juba teha suudab.
“See kaardistamine ja apdeitimine oleks suur töö, aga noored saaks ülevaate Hiiumaa ettevõtetest ja selle peale uusi õpilasfirmasid või päris ettevõtteid istutada tundub asi, mis võiks olla reaalne,” leidis Pendra.
Tiim Hiiumaa loodud
Pendra sõnul oleks suur asi ka see, kui teaks suvehiidlaste kompetentsi ja tahet: “Olen ise otsinud ja paar huvitavat inimest leidnud, kes projektipõhiselt nõus midagi tegema või nõustama.”
Projektijuht Katrin Sarapuu vastas, et tegelikult on nad sellega tegelenud ja loonud Tiim Hiiumaa, kuhu kuulub paarkümmend suvehiidlast ja Hiiumaa sõpra – inimesed, kes huvitatud saareelu tulevikust ja heast käekäigust ning valmis vabatahtlikuna sellesse panustama.
Ka viis arenduskeskus
2018. aastal suvehiidlaste seas läbi küsitluse, milles nad said vastata, kas ja kuidas soovivad kogukonda panustada. Vastajaid oli toona 81. “Nüüd jätkasime sellega ja küsisime üle, kas nad endiselt soovivad panustada ja millises valdkonnas – nii, et me tegelikult küsime juba nende pädevusi,” selgitas Sarapuu.
Arutelul osalenud pakkusid, et saarel elavad loovinimesed võiks korraldada meistri­klasse. Hea näide on balletiõpetaja Eike Ülevainu Kõpu balletinädal, mis juba kahel suvel aset leidnud.
Hiiumaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Arno Kuusk ütles, et saarel on tegelikult ka väga palju suurettevõtete juhte, kes kõik pole ehk nii teada-­tuntud, samas teame nende kaubamärke ja ka nende kompetentsi võiks kasutada.
Pendra tegi veel ühe ette­paneku – kutsuda saarele kolijad ja suvehiidlased ühel päeval osavalda kokku nagu kutsutakse vallakodanikke beebipäevale. Tema arvates võiks see uute tulijate jaoks olla justkui sisseelamispäev, kus nad saaks näiteks infot solgi äraveo kohta ja teada, millal kiire interneti kaabel nende majani jõuab.
Riigihaldusminister Hiiumaale!
Ümarlaual Tiismanni Villas osales kuus ettevõtjat, kaks arenduskeskuse ja kaks valla esindajat. Koos jõuti järeldusele, et Hiiumaal tuleb korraldada arutelu teemal: pankadelt või muudelt asutustelt laenugarantiide saamise võimalikkusest ääremaadel, kuhu kutsuda riigihaldusminister, pankade, Maaelu edendamise sihtasutuse ja Kredexi esindajad.
Nelja väikeettevõtte ainuomanik Peep Lillemägi viitas riigihaldusminister Jaak Aabile, kes sotsiaalmeedias algatas küsitluse, kas oled kaalunud maale elama kolimist. Tema meelest oleks kohapeale tulek ministri jaoks hea võimalus kohtuda n-ö ääreala inimestega ja end siinsete probleemidega kurssi viia.

Veel lugemist:

Uudised

Reede õhtul avati Kõrgessaare Vaba Aja Keskuse juures Artur Valgu mälestuspink pühendusega kohaliku kultuuri- ja spordielu edendajale ja peeti taas maha tema algatatud kevadine...

Digileht

Hiiu Leht 26. märtsil Artur Valk sai Kõrgessaarde pingi Lehtmas mäestati külmale maale viiduid Miks olid vanasti madalad pingid? Köik Jütud | Eesti keel...

Ahto ilmajutud

Paistab, et lumesajud on möödas (vähemasti mõneks ajaks) ja teatepulga võtab kalendrile kohaselt üle kevad. Tagasilööke veel talve suunas kindlasti tuleb, kuid see nädal...

Digileht

Hiiu Leht 29. märtsil Kas karu kolis Saaremaale? Hiiumaa soovib 2-eurosele mündile Kärdla koolist Soome professoriks Toomas “Tuut” Tross :Milleks meile on vaja teatrit?...