Kaks aastat tööd täitus esimesel Hiiumaa vallavolikogul 1. novembril, sel puhul tegi volikogu esimees Aivar Viidik möödunud nädalal osavaldadele kohtumistega ringi peale.
“Jämedalt öeldes, ekvaator on ületatud – kaks aastat on oldud, kaks veel,” arutles Aivar Viidik. Sel puhul soovis ta kohtuda ka osavallakogude liikmete ja kohalike elanikega, et kuulda nende mõtteid ja arvamusi. “See oli minu vaates tagasiside korjamine inimestelt, kellega iga päev ei kohtu.”
Osavaldades oli kohtumas 6–16 inimest. Rahvarohkeim oli kohtumine Kõrgessaare osavallas.
Juttudest selgus, et enim ärritavad inimesi osavaldades igapäeva elu korraldamise küsimused. Kõige sagedasemad teemad, mille kohta küsiti, olid heakord ja jäätmemajandus.
Viidik leidis, et jäätmemajandusest oli ilmselt palju juttu, kuna vahetult enne temaga kohtumist olid aset leidnud uue jäätmekorralduskava infotunnid. Ta oletas, et inimesed pelgavad uut süsteemi. “Naljakas on, et kõik tahaksid puhast elukeskkonda enda ümber, aga siis tekib küsimus, kui palju sa ise oled valmis selle nimel pingutama, et oma seniseid harjumusi muuta.”
Viidik tõdes, et inimesed osavaldades on positiivselt meelestatud keskkonna üldise arengu suhtes. “Ehk pole kõik läinud igaühe meele järgi, aga üldises kontekstis oli hinnang volikogu ja valla tööle positiivne, muidugi tahaks igaüks oma kodukohta võimalikult palju ja osavallad tahaks suuri objekte. Teisest küljest, kas see on Hiiumaa kontekstis kõige otstarbekam.”
Järgmise aasta eelarve konservatiivsem
Volikogu esimees andis kohtumistel ülevaate suurtest investeeringutest, mis ees ootavad. “Me oleme praegu olukorras, kus meil on palju tööd ees nii-öelda ootelehel. Päris mitmed olulised asjad on juba käima lükatud ja nüüd on vaja need lõpetada, uued alustada ja ka ära teha,” rääkis Viidik.
Kahe järgmise aasta jooksul on vaja need mõtted ja ette võetud tööd realiseerida. Viidik leiab, et see on valla kõige vastutusrikkam osa kahe järgmise aasta jooksul nii valitsuse kui volikogu poole pealt. “Eelarve küsimus, mis puudutab investeeringuid – volikogu peab vastutama selle eest, et eelarvega oleks kõik korras ja teisest küljest meie projektid tehtud ka saaks.”
Viidiku sõnul on seni panustatud projektide algatamisse ja kaasrahastuste saamisse, aga nüüd on realiseerimise periood. Ta avaldas lootust, et kõik saab ka realiseeritud, sest praegu pole põhjust hakata eelarvestrateegiat ja koalitsioonilepingut koomale tõmbama. Sellegipoolest võib see siiski juhtuda. “See võib juhtuda isegi meist sõltumata ehk väliste tegurite mõjul, mis puudutab siis majanduse jahtumist. Nagu me kõik teame, siis järgmiste aastate majandusprognoosid ei ole nii head,” rääkis volikogu esimees. Valla järgmise aasta eelarves ollakse oluliselt konservatiivsemad tulude prognoosimisel kui varasemalt. “See seab valla eelarve pingelisemasse seisu, aga see ei tähenda, et oleks midagi väga valesti või lahti.”
Viidik on siiski optimistlik ja arvab, et suudavad asjad, mis ette võetud, ära teha.
Soolas välisrahastuse projektid
Volikogu esimehe sõnul on vallal veel võimalik siin-seal kaasata välisrahastust suhteliselt väikese omaosalusega. Ühe näitena tõi ta eilses volikogus arutusel olnud eelnõu Ristna jahisadama soetamiseks vallale.
“Selle sadamaga on seotud üks sadamate arendusprojekt, mille raha tuleb Euroopa Liidu kaudu ja juhul kui sealt positiivne otsus tuleb, siis tähendab, et saame valla asutatud sihtasutuse Hiiumaa sadamad poolt hakata arendama väga väärtuslikku sadamat Kalanas,” selgitas Viidik, kes on ka SA Hiiumaa sadamad nõukogu liige. Ta lisas, et sellega saab vald ühe merevärava lisaks.
Ideed on toetanud ka Kõrgessaare osavallakogu.
Teise näitena tõi ta Hiiumaa spordihoone arendamise, mille lõplikuks valmimiseks on ilmselt vaja juurde taotleda riigi abi või tuge. “Praegu on esimese etapi rahastus olemas. Seal tuleb veel riigiga koostööd teha, aga arvan, et see on võimalik.”
Viidik: Sai jääd murtud
Viidiku sõnul oli kohtumine mõnel pool ka koht, kus sai pisut n-ö jääd murtud kohalike ja tema kui volikogu esindaja vahel. Küsimusele, kas seda poleks võinud siis varem teha, vastas volikogu esimees, et tagantjärgi tarkusena oleks võinud küll, aga ka praegu polevat veel hilja, sest kaks aastat tööd on ees.
“Olen täiesti veendunud, et peame tegema koostööd, see, kui oleme igaüks tark omas nurgas, meid tegelikult väga palju edasi ei aita – peame targad olema üheskoos ja nii leiame parimaid lahendusi,” tõdes Viidik.
Tihti jääb lahenduste juures läbirääkimisi väheseks ja alati on parem, kui inimestega otse näost näkku suhelda: “Näiteks on volikogus koalitsiooni aadressil palju kriitikat, aga kui lähed kriitikute juurde koju, on jutt palju sõbralikum.”
Lõpetuseks kinnitas Viidik, et kuigi suvehiidlased on saarelt ammu lahkunud ja uksed lukku keeranud, on siiski elu igas osavallas alles.
