Probleemile, et kiire interneti viimase miili ühenduste loomine pole läinud nii nagu plaanitud, juhtis tähelepanu riigikontroll ja ministeerium püüab nüüd viga parandada.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon arutas eilsel avalikul istungil koos ametkondade esindajatega interneti juurdepääsuvõrkude rajamise tulemuslikkust.
Ajendiks riigikontrolli audit, milles riigikontrolör Janar Holm iseloomustas kiire interneti ühenduste väljaehitamise olukorda sõnadega: “Need, kes soovivad, neile alati ei pakuta, ja need kellele pakutakse, alati ei soovi.”
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas eile, et alustab läbirääkimisi 2018. aastal nn viimase miili riigihanke võitnud Enefit Connectiga (endine Elektrilevi), et nendega sõlmitud leping lõpetada.
Erikomisjon
Riigikogu erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et vajadus kiire interneti ühenduse järele on selgelt välja tulnud just viimastel pandeemia-aastatel. “Kahetsusväärselt ei ole riik suutnud aga kõigile ligipääsetavust kiirele internetile tagada ja see seab inimesed ebavõrdsesse seisu,” ütles Reinsalu. “Arutame nüüd komisjonis, kuidas seni tehtud vigu vältida ja seatud eesmärkideni kiiremini jõuda.”
Audit kriitiline
Riigikontrolli auditi käigus selgus, et vaatamata eraldatud 35 miljonile eurole ja lairibavõrgu arendamise meetmetele on kiire interneti kättesaadavus turutõrkepiirkondades jäänud seatud eesmärkidest oluliselt maha. Riigikontroll leiab, et kiire interneti juurdepääsuvõrgu rajamisele tuleks seada selged prioriteedid ning ehitada ühendusi esmajärjekorras piirkondadesse, kust on laekunud enim sooviavaldusi. Kiire interneti sooviavaldusi on erinevad allikad inimestelt küsinud, kuid seda infot ei ole seni koondatud.
“Tuleb välja, et riigi toetusega on juurdepääsuvõrku ehitatud muu hulgas sinna, kus on vähe nõudlust ja interneti juurdepääsuvõrguga liitujate osakaal väga väike,” tõdes riigikontrolör Janar Holm. “Kaugeltki mitte igal pool, kus võimalus liituda on, seda ei kasutata, sest olemasoleva ühenduse kiirus on kasutajale piisav ja kiirema ühenduse saamiseks tuleks teha täiendavaid kulusid, milleks tarbija pole valmis.”
2021. aasta novembri seisuga on juurdepääsuvõrgu ehituse esimeses etapis valmis ehitatud juurdepääs ligi 13 000 aadressiobjektile. Neist on juurdepääsuvõrguga liitunud üle 3500 kliendi (28%) ja internetiteenust on hakanud kasutama 2660 klienti (21%).
Holmi sõnul on samas näha, et need, kes võiksid olla kiirest internetiühendusest huvitatud ja kelle kodus on ühendus aeglane või poololematu, eriti ääremaadel, ei saa piisavat infot selle kohta, millal kiire lairibaühendus nendeni võiks jõuda, sest teave selle kohta on teada vaid ühe aasta jagu ette.
Kõik eelnimetatud probleemid on esinenud ka Hiiumaal ja Hiiu Leht on neid ka kajastanud.
Ettepanek leping lõpetada
Ettevõtlus- ja infotehnoloogia-minister tegi ettepaneku lõpetada ennetähtaegselt kiire internetiühenduse rajamise leping Enefit Connectiga. Kiire interneti ühenduse rajamine jätkub tema sõnul uue ja täpsemini sihistatud toetusmeetme raames, mille kogumahuks on järgmistel aastatel ligi 70 miljonit eurot. Ministri sõnul ei ole Enefit Connecti lepingu senisel kujul lõpuni täitmine ei kliendi ega maksumaksja huvides.
Uus täpsemini sihistatud toetusmeede avaneb märtsis, mille kogumahuks on järgmistel aastatel kokku ligi 70 miljonit eurot.
Suti sõnul ei kohusta 2018. aastal disainitud toetusmeede ettevõtet viima internetiühendust sinna, kus selle jaoks on tegelik vajadus ning seetõttu saavad pahatihti ühenduse mahajäetud aadressid. “Olen külastanud väga
paljusid omavalitsusi üle Eesti ja pea igal pool on põhiteemaks olnud kiire internetiühendus. Kuulates kohalike tagasisidet ja arvestades Riigikontrolli soovitust toetusmeede üle vaadata, esitan ettepaneku lõpetada leping ennetähtaegselt ning kasutada järele jäävaid vahendeid uue toetusmeetme jaoks,” sõnas Sutt.
Ettepanek puudutab 2023. aastaks planeeritud töid, ehk see ei puuduta neid asukohti, kuhu Enefit Connect plaanis käesoleval aastal internetiühenduse viia.
Enefit Connect (endise nimega Elektrilevi) on seni loonud kiire interneti juurdepääsuvõrguga liitumise võimaluse 15 664 aadressile, millele lisanduvad 2022. aastaks planeeritud lepingulised tööd.
