Elektrivõrgu seisukord sõltub sellest, kui järjepidevalt on ajalooliselt võrku uuendatud.
Suur võrgu uuendamisvajadus on tingitud mineviku investeerimisvõlast, mis kasvanud elektrikatkestuste näol valusalt tunda annab. Praegu on Elektrilevi võrgus veel ligi viiendik oma optimaalse eluea ületanud seadmeid. See osakaal lähiaastatel veel kasvab, kuna just nüüd jõuab niiöelda raugaikka suur osa võrgust, mis 70ndate keskel ehitati.
Teisalt vaatamata sellele, et me ehitustempoga võrgu vananemisele veel järele ei jõua, saame tänu kaasaegsetele ja nutikatele lahendustele, automaatikale ja võrgu ümberseadistamisele vana võrgu mõju jõudsamalt vähendada ning liigume siiski elektrikatkestuste languse suunal.
Elektrilevi saab elektrivõrgu töökindlust parandada võrgutasust laekuva raha ulatuses. Kuna Eesti elektrivõrgus on tarbijaid ja tarbimismahte liinikilomeetri kohta vähem kui keskmiselt Euroopas ehk meie asustus on hõre, paneb see ka võrgutasule üsna suure surve.
Seda enam peame võrgu uuendamisel tegema tarku valikuid, et iga võrku paigutatud sent tooks liinide töökindlusele maksimaalse mõju. Seetõttu on meil kindlad ja läbimõeldud investeerimispõhimõtted, mis arvestavad investeerimisobjektide järjekorra valikul tarbijate arvu, elutähtsaid või majanduslikult tähtsaid objekte ja liinide rikkelisust.
Viimastel aastatel on Elektrilevi saanud võrgu töökindlust mõjutavaid investeeringuid suurendada. Ehitame täna keskeltläbi kaks alajaama ja 5 km liini päevas. Sellises tempos investeeringutega jätkates on aastaks 2025 ilmastikukindel praeguse 40 asemel u 75 protsenti elektrivõrgust ja katkestuste arv märgatavalt vähenenud. Koos võrgu uuendamisega pingutame ka tagajärgedega tegelemise rindel ehk rikete võimalikult kiire likvideerimisega.
Nii nagu vahepealsete aastate investeerimispausi tagajärjed ei avaldunud päevapealt, ei taju me mõne aastaga veel tuntavalt ka 61 000 km pikkuse võrgu kvaliteedi kasvu, kuid esimesed tulemused näitavad, et oleme õigel teel. Rikete arv Elektrilevi võrgus on vähenenud: kui 2010. aastal toimus 30 870 riket, 2011. aastal 28 709 riket, siis mullu ligi viiendiku vähem ehk 22 975 riket. Sellele näitajale avaldab mõju ka ilmastik, kuna rikete põhjustes domineerivad eelkõige liinidele langevad puud.
Koos rikete arvu vähenemisega on mõistagi positiivses suunas liikunud ka nende mõju klientidele. Kui 2010. aastal oli meie kliendil keskmiselt 2,78 katkestust aastas, siis 2011. aastal 2,13 ja mullu 1,92.
Samuti oleme suutnud katkestuste tekkimisel neid kiiremini likvideerida. Katkestustest ligi 75 protsenti kõrvaldame vähem kui kahe tunniga. Siin on positiivse tulemuse andnud efektiivsem juhtimiskeskuse töö, võrguautomaatika, IT-süsteemid ning töötajate ja partnerite pidev koolitus.
Elektrivõrgu uuendamisest
Hiiumaa elektrivõrgu uuendamisse investeerib Elektrilevi käesoleval aastal ligi 340 000 eurot. Vähendamaks võrgu sõltuvust ilmastikust, keskendume maa- ja õhukaabelliinide ning uute alajaamade ehitamisele.
Aastatel 2011–2014 on Hiiumaa elektrivõrku juba tehtud või planeeritud investeeringute maht rohkem kui 2,1 miljonit eurot. Kokku ehitatakse sel perioodil 62 km ilmastikukindlat kesk- ja madalpingeliini ning 15 alajaama. Tänavu ehitab Elektrilevi kaasaegseteks Kärdla ja Lauka alajaamad ning uuendab mitmeid elektriliine.
Elektrivõrgu uuendamise kõrval on oluline ka regulaarne liinide hooldus ja vajadusel rikete kõrvaldamine. Sel aastal teeb Elektrilevi Hiiumaal liinide hooldus- ja remonttöid
130 000 euro eest. See tähendab mastide ja vananenud liiniseadmete vahetamist, korralisi perioodilisi hooldustöid, rikkis seadmete parandamist ning liinialuse maa puhastamist võsast ja liinile liiga lähedale ulatuvatest puudest.
Kuna pea 41 protsenti Hiiumaa elektriliinidest asub metsas, moodustab liinikoridoride puhastamine suure osa hooldustöödest. Oluline on siiski tähele panna, et ka hooldatud liinikoridorid ei anna garantiid, et erakorraliste ilmastikuoludega, nagu torm ja jäide, ükski puu liinile ei lange. Nii laialt, et ükski puu ei ulatuks elektriliinideni, ei saa me aga maad metsavabaks raiuda – see mõjuks hävitavalt Eesti metsaressursile.
Möödunud aastal puhastati elektriliinide alust pinda võsast ja liinidele ohtlikest puudest kokku 41 liinikilomeetri ulatuses. Suurimad tööd toimusid Kogri ja Valgu keskpingeliinidel. Käesoleval aastal on kavandatud tööde maht
27 liinikilomeetrit ja 2014. aastal 29 liinikilomeetrit.
Selle aasta suuremad liiniehitustööd Hiiumaal on Muda 10kV õhuliin ning
Metsalauka alajaama liini 4, Ühtri alajaama liini 1, Nõmme alajaama liini 5 ja Hopi alajaama liini 3 uuendamine. Tööd toimuvad peamiselt Emmaste, Käina ja Pühalepa vallas.
JAANUS TIISVEND
Elektrilevi varahalduse valdkonna juhataja
