KIRI SAARELT
Ma olen viimased suved ikka alati vähemalt korra Sorgule aerutanud. Süstaga.
Separahu on jupike maad, kus pole muud kui linnud ja merikapsas. Olekski nagu kõik öeldud selle 0,87 hektari suuruse kruusase maa kohta Lahetaguse lahes,...
Taamal punane loojanguviirg ja lainemüha ning kruusis kihisemas vahuvein, soojendab meie kolmeliikmeline naiskond ennast Selglaiul väikese lõkke ääres, rääkides hämaruses maast ja ilmast. Rätsepaistes...
Nabe saar on hästi hoitud saladus! Matkajuhi ja loodushuvilisena jõudsin mina Nabe saarele alles sel sügisel, ise ka ei tea, kuidas selline asi juhtuda...
Pidime ju homme Hiiumaale jõudma, aga praegu tundub küll, et saame veel natukeseks laiule jääda – ilm on juba kolmandat päeva nii tuuline, et...
Ma olen viimased suved ikka alati vähemalt korra Sorgule aerutanud. Süstaga.
Kirjutan sulle lõunast. No kohe peaaegu päris lõunast ja igati sooja tundega. Siit Sõrve poolsaarelt, Kaavi külast. Reis Hiiumaale on justkui reis väljamaale! Kõigepealt...
“Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh...” Naissaarel, Männiku külas seisab keset hoovi pisike tumeroheline vedur – Piilu.
Tervisi Vahasemaalt. Ps. Saadaksin pudelpostiga, aga pagan võtku, Saaremaa jääb ette, seepärast panen elektrooniliselt teele.
"Tüüüd-ruk, armastan päikest ja tuuli...", kostub Salinõmme sadama simmanilt üle lainete minuni Albert Uustulndi lugu Inga Meari esituses.
Manija ehk Manilaid on maismaale küll väga lähedal, kuid ikkagi saar.
Avastasin juba lapsepõlves idülli, loksuda mööda merd saare eraldatusse.