Nädala pärast, 18. juulil avatakse Sõru paadikuuris 15. pärimusmuusika festival Hiiu Folk. Sel puhul ajasime juttu idee autori ja peakorraldaja Astrid Nõlvakuga, kes esimese folgi ajal kandis veel perekonnanime Böning.
Kust tuli julgus teha Hiiu Folk, mingi väike festival kuskil kaugel saarel suure ja ülipopulaarse Viljandi folgi kõrvale?
Astrid Nõlvak: Kui Hiiu Folki hakkasin tegema, olin 25 ja südames oli vaid suur soov oma mõte teoks teha. Tahe oli nii suur, et polnud aega hirmu tunda. Ja Viljandi oli just inspireerivalt mõjunud.
15 aastat on väga pikk aeg, mis on andnud peakorraldajale jõudu vastu pidada?
Viisteist aastat on tõesti pikk aeg ja selle aja sisse jääb nii rõõmsamaid kui raskemaid hetki. Olen järjekindel ja kui midagi pähe olen võtnud, teen teoks, kasvõi läbi halli kivi. Usun sellesse, mida ette võtan. Oluline on mulle olnud ka inimeste tugi, kes on minu kõrval olnud ja minusse uskunud – minu meeskond ja lähedased.
Kuidas oled suutnud Hiiu Folki aina kasvatada kuigi on olnud raskeid aastaid kui pole piisavalt raha, vabatahtlikke ja esinejaid?
Festival on läbi aastate kasvanud ja arenenud ja see ongi olnud eesmärk, mille poole liikuda. Eks see rahastuse leidmine ongi olnud kõige keerulisem ja suurem töö, ideedest puudust ei tule. Keerulisi aegu on olnud ikka, aga kõige tähtsam on sellistel puhkudel ikkagi uskuda, et need saavad mööda ja tulevad uued ja paremad ajad.
Tean, et sulle on öeldud, Astrid, teeme väiksemalt! Mida sa neile vastasid?
Kui on eesmärk, tuleb selle poole liikuda ja kui oled ise juht, siis tuleb ise vastutus võtta ega saa lasta fookust kõrvale kalduda sellest, mida arvatakse. Aarvamusi on alati palju ja erinevaid. Muidugi on tagasiside oluline ja vahel mingis asjas ise sügavuti sees olles ei pruugi mõnda asja tähele panna. Selles mõttes on tark ka mingid asjad kõrva taha panna.
Kuidas abiellumine ja emaks saamine on sulle ja Hiiu Folgile mõjunud?
See on mind inimesena kindlasti küpsemaks muutnud ja õpetanud mingeid olukordi hoopis teise nurga alt vaatama.