Tõenäoliselt olen elu jooksul rahvariietes veetnud rohkem päevi kui kaasmaalased keskmiselt. Ja olnud palju koos teiste rahvarõivastes inimestega. Kuid need olid enamasti lavariided. Kandsime neid sageli ka enne ja pärast kontserte ning vahepealgi. Seto leelopäevade ja Viru Säru vaimus sobis pasteldes ja kirivööga seotud särgis tantsida ka tavalistel külajaanikutel. Kuni Viljandi Folk jõudu kogus ja pärimusrõivasteks said hoopis internatsionaalsete etnomustritega hõlstid ja kottpüksid. Eesti rahvariided taandusid rahvatantsuansamblite paraadmundriks.
