Rootsi kaitsevägi/Niklas Ehlen Rootsi kavatseb suurendada märkimisväärselt oma kaitsekulusid, mida see Rootsile tähendab, mida te soovite tugevdada?
Loomulikult on see suur väljakutse, kuigi väga meeldiv Rootsi kaitseväe jaoks. Meie jaoks tähendab see arvulist suurenemist, tuleb juurde brigaade ja rügemente. Mereväes tugevneb allveelaevade võimekus ja me moderniseerime oma korvette, lisades neile õhukaitsevõimekuse, ja õhujõududes jätkame Gripeni hävitajate arendamist ning me tahame juurde saada ka rohkem kaugmaarakette. See on ulatuslik ja ajalooline kaitseeelarve suurenemine.
Millisteks ohtudeks te valmistute ja millisteks stsenaariumideks?
Stsenaarium on muidugi Rootsi ja Rootsi territooriumi kaitse. Aga me ütleme ka seda, et Rootsi ei satu konflikti üksi, see on regionaalne konflikt, mis lähtub muidugi Venemaa ohust ja Venemaa ning lääne vastasseisust Läänemere piirkonnas. See on üks peamisi ajendeid Rootsi jaoks oma kaitseeelarve suurendamiseks.
Te rääkisite regionaalsest konfliktist. Rootsi ei ole NATO liige, aga mis juhtub mingi konflikti korral, me loodame, et seda kunagi ei juhtu, aga kui näiteks Balti riigid jäävad rünnaku alla, siis kas Rootsi lubab NATO liitlastel kasutada oma territooriumi, et aidata piirkonda kaitsta?
Kui meie piirkonnas on konflikt, siis me näeme, et Rootsi tõmmatakse sellesse ja me peame panustama lahenduse leidmisse. See on põhiline. Selle nimel teeme me juba mitmesugust koostööd nii NATO riikidega kui ka kahepoolselt koos Soomega kui meie lähima partneriga. Aga ka teistes vormides, näiteks ühendekspeditsiooni väena. Ma arvan, et me kõik, kes me siin piirkonnas elame, oleme teadlikud sellest, et me kõik peame aitama, kui siin tekkib konflikt.
Kas te olete valmis avama oma territooriumi või valmistute te abi andmiseks?
Jah, muidugi, meil on vastuvõtja riigi kokkulepe NATOga.
Ja selle koostöö raames, millele ma viitasin, on ka see aspekt, kuidas Rootsi territooriumi võib kasutada ja millisel moel meie saame aidata teatud piirkondasid. See on arendamisel. Ja me valmistame ette tihedamat koostööd teiste partneritega piirkonnas mitmesugusel kujul.
See jääb alati poliitiliseks otsuseks, aga te tahate olla valmis?
Jah, lõpuks on see poliitiline otsus ja jääb seda alati olema, aga meie Rootsi armee poolt kanname kindlasti vastutust selliseks stsenaariumiks valmistumiseks, et olla valmis koostööks ja ühisteks operatsioonideks. See töö on käinud juba mitu viimast aastat.
Te olete juba mitmeid asju teinud. Teil on näiteks taas sõjaväelased Gotlandil, miks on Gotland nii tähtis?
Vaadake kaarti, kus Gotland asub, geograafia ei valeta kunagi. Gotland on strateegiliselt oluline kaitseks ja Läänemere kontrolliks. Me lõime taas rügemendi Gotlandil ja meil on seal juba Kodukaitse üksused. Seal suureneb meie kohalolek selle rügemendi raames veelgi. Samuti korraldame me sagedasti õppusi Gotlandil ja Gotlandi ümbruses nii riiklikult kui ka rahvusvaheliselt. Gotland on üks geopoliitiliselt strateegiline koht Läänemerel.
Millised võimekused teil Gotlandil on ja millised plaanid teil tulevikus on?
Seal on praegu soomusrügement, mida me oleme tugevdanud õhukaitse võimekusega, seal on Kodukaitse. Aga saarele saab alati asju juurde viia, nii saab Gotlandit kaitsta õhust ja merelt. Plaan on praegust pataljoni tugevdada, võib-olla õhukaitsega. See plaan ei ole veel eriti küps, aga kindlasti tugevdame me selle saare kaitset.
Õhukaitse on väga oluline?
Jah, muidugi. Ja me oleme tugevdanud oma õhukaitse võimekust, me oleme ostnud uued Patriot süsteemid, meil on ka uus õhukaitsesüsteem, me saame õhukaitse korvettidele, see on väga oluline kasv võimekuses. Ja ma näen ka tulevikus, et sellist tüüpi võimekus on meie piirkonna jaoks oluline.
Ja te olete taastanud valikulise sõjaväkke kutsumise, kuidas see toimib?
Me oleme taastanud ajateenistuse, aga me ei kutsu ajateenistusse kogu aastakäiku, see on üsna valiv ja konkurentsitihe, sest rohkem inimesi tahavad tulla, kui me suudame vastu võtta. Praegu võtame me ajateenijaid vastu aastas 4000. Me tõstame selle lähiaastatel 8000-le. On muutunud populaarseks riiklik teenistus läbi teha, aga suur osa inimestest ei pääse sinna. Minu ajal käisid kõik sõjaväes, aga organisatsioon ei ole praegu nii suur, nii et me ei saa kõiki vastu võtta. Nii et see on osa plaanist praegu seda mahtu kasvatada, et saada rohkem ajateenijaid, aga ka rohkem värvatuid ja ohvitsere süsteemi. Aga see ei jõua kunagi sellele tasemele, kus ta oli külma sõja ajal, see on oluline sõnum. Me peame iseenesestmõistetavaks, et ajateenistus on taastatud ja kõik kutsutakse kaitseväkke, aga see ei käi nii. Organisatsioon ei ole nii suur ja meil ei ole sellist koolitusvõimekust, et saaksime vastu võtta kogu aastakäigu.
Kuidas see süsteem ikkagi toimib? Miks peaksid inimesed armeesse tulema, kui see ei ole kohustuslik?
Ajateenijatel on väga kõrge motivatsioon. Kõik 18aastased täidavad ära ankeedi, sealt edasi kutsutakse valikuliselt testima, meditsiinilised testid ja sellist tüüpi asjad. Juba seal tehakse esimene valik ära. Kui sa ankeedis kirjutad, et sind see ei huvita, siis sind tõenäoliselt ei kutsuta testi tegema, sest me saame oma vajaduse niikuinii täis. Kui testid on tehtud ja meil on vajalik hulk ajateenijaid koos, siis nad on väga kõrge tasemega ja enamusel neist avaneb võimalus teenida seal, kus on nende huviala. Mõned alad on muidugi populaarsemad ja see ei ole õiglane maailm, nii et kõik neile aladele ei mahu. Aga tegemist on väga valikulise ajateenistusega.
Miks nad ikkagi tulevad, kas see on üksnes patriotism või on see ka tulevikuks kasulik?
Mõlemad faktorid, oluline on soov midagi muuta, teha midagi endast suuremat ja teenida oma riiki, aga see on muidugi ka väärtuslik rida CVs, tulevaste tööandjate jaoks on see atraktiivne, ja noortel inimestel on erinevad motiivid. Loomulikult on seiklushimu alati olemas 18-19 aastaste inimeste jaoks.
Kui pikk see periood on?
9–11 kuu vahel.
See on nii meeste kui ka naiste jaoks, kui palju teil naisi on?
Ma ei tea täpseid arve, need on suurenenud. Ma arvan, et umbes 20–24% vahel on naisi nende hulgas, kes kaitseväkke tulevad. Me ei ole suutnud seda osa suuremaks saada, kuigi oleme juba mõnda aega neid avasüli oodanud. Pingutame kõvasti selle nimel, et teha sõjaväeelu naistele atraktiivsemaks, me tahaksime täiesti võrdset vahekorda ehk 50/50 suhe võiks olla tulevikuvisioon. Sellest oleme me aga kaugel. Ma arvan, et suurim väljakutse on teha see elukutse huvitavaks algusest peale juba koolis, et juba noored tüdrukud näeksid, et see karjäär on neile sama avatud kui poistele.
Ilmunud 25. jaanuaril 2021 www.err.ee
