Ajujahi ajal võib teedel kohata nii ulukeid kui kütte

Koos oktoobrikuuga algas ajujahihooaeg ning juba homme on metsades liikvel ajajad ja jahikoerad, teede äärtes aga seisab punastes vestides kütte, kes peavad ühisjahti põtradele, punahirvedele, metskitsedele ja metssigadele.
Eesti jahimeeste selts (EJS) hoiatab, et ajujahi ajal lähevad metsloomad liikvele ning kutsub inimesi üles tähele­panelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes. “Jahikoertega peetavate ühisjahtide tõttu võivad metsloomad olla tavapärasest liikuvamad, seetõttu palume liiklejatel olla tähelepanelik, eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad,” ütles EJSi president Margus Puust saadetud pressiteates. “Jahtide toimumisest annavad märku punastes ja oranžides vestides toimetavad jahimehed, kelle tegemistesse palume suhtuda mõistvalt,” lisas ta.
EJSi tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et sügisese ajujahi eesmärk on uluksõraliste arvukuse reguleerimine vastavalt teadlaste soovitustele ja maakondlike jahindus­nõukogude kokkulepetele.
“Jahimehed on eelkõige ühiskondliku tellimuse täitjad, et hoida ulukite arvukus soovitud piirides, mille puhul nii ulukikahjude kui ulukitega seotud liiklusõnnetuste osakaal oleks minimaalne,” kommenteeris tegevjuht.
Hiiumaa jahindusnõukogu määras 2020/2021 aasta jahihooaja küttimismahtudeks vähemalt 106 põtra, 320 punahirve ja 305 metskitse, küttida tuleb ka vähemalt 1300 metssiga. Juuli lõpuks oli Hiiumaal juba kütitud 285 metssiga.
Üle kogu Eesti on jahindusnõukogudes kokku lepitud, et sel jahiaastal kütitakse 4645 põtra ja 2495 punahirve. Teadlaste soovitusel oleks vaja jooksval hooajal arvukuse reguleerimiseks küttida 32 500 metskitse ja 7800 metssiga.
Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. jaanuarini, punahirvele 15. veebruarini ja metsseale jahikoeraga
31. märtsini.