Kalandusekspert Aldo Ollik, kelle kodu on Kärdlas, muretseb Kärdla vooluveekogude tervise ja lõhilaste kudejõgede pärast. RMK suurejoonelised metsakuivendusprojektid Kärdla ümbruses ohustavad mõlemat, aga võimalik, et ka Kärdla arteesiavett.
Ligi kaks kuud tagasi, 12. juunil avaldasime Kärdla elaniku Aldo Olliku põhjaliku artikli “Nii nad tapsidki meite Kärdla ojad”. Selles kirjutas Eesti merihariduskeskuse kalanduskonsulendina lõpetanud, Eesti mereinstituudis projektipõhiselt ja keskkonnaministeeriumis kalandusosakonna spetsialistina töötanud Aldo Ollik, et nii Kärdla oja kui Nuutri jõe olukorda on märkimisväärselt halvendanud mõlema veehaardele rajatud riigimetsa majandamise keskuse (RMK) ulatuslikud metsakuivendusprojektid Prählamäe 1 ja Prählamäe 2.
Loo autoril oli hulk küsimusi kuivendusprojektide elluviimiseks loa andnud keskkonnaametile, millele ta ootas vastuseid Hiiu Lehe veergudel. Kuna keskkonnaamet vastama ei rutanud, saatsime küsimused teele toimetuse poolt. Vastused jõudsid kohale esmaspäevaks, 3. augustiks ja vastas keskkonnaameti Lääne regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kadri Hänni.
Vastustega tutvunud Ollik ütles, et neid lugedes tekkis tal hulk lisaküsimusi ja jäi mulje, et amet hämab ning tegutseb pigem RMK kui looduse huvides.
“Kuidagi kurb tunne on, kui ametnikud, kes peavad meie loodust kaitsma, on asunud süüdimatult teenima ainult RMK rahamasina huve – vähemalt nii neist vastustest mulle näib,” ütles Ollik Hiiu Lehele.
Hulk küsimusi jätkuvalt õhus
Näiteks ei rahuldanud Ollikut vastus, et keskkonnaametil ei olnud alust projekti kooskõlastamisest keelduda. Tema küsimus on, millise seaduses sätestatud punkti järgi lasus keskkonnaametil kohustus projektid kooskõlastada RMK poolt ette antud mahus. (Vt lisatud küsimused ja vastused).
Piisavaks ei pidanud ta ka Kadri Hänni selgitust, miks oli vaja projektis läbi viia raie Nuutri jõe lõigul ja selle kaldavööndis. “Kas jõe kogupikkust
arvestades saab lugeda mõistlikuks taolise tegevuse läbiviimist just sellel lõigul, teades, et sellega ei toimu mingit lõheliste vooluveekogu elutingimuste parandamist, vaid vastupidi hoopis oluline halvendamine,” küsis Ollik.
Veel juhtis ta tähelepanu, et tema saadetud fotodel on tuvastatav ka konkreetne raietingimuste rikkumine, sest raie on toimunud ka jõe vastaskaldal, kus see lubatud ei olnud.
“Kas peale raide teostamist viidi läbi ka kontroll, mis kinnitab selle läbiviimist lubatud mahus ja tingimustel?” küsis Ollik.
Hulk küsimusi oli tal ka Nuutri jõe vooluhulga säilimise ja selle kontrolli kohta: “Ehk oleks olnud mõistlik enne kuivendusprojekti kooskõlastamist viia läbi põhjalikum lähipiirkonna vooluveekogude veerežiimi uuring ja alles seejärel anda või siis mitte anda kooskõlastus olulise keskkonnamõjuga tegevusele, milleks on metsakuivendus?”
Keskkonnaameti vastused võttis Aldo Ollik kokku samuti küsimustena: “Ehk siis keskkonnaamet on seisukohal, et ainult eelduste alusel antud kooskõlastustega läbi viidud kuivenduse ja raide võimalike negatiivsete tagajärgede eest ei vastuta mitte keegi, vaatamata sellele, et keegi ametnikest kirjutas kooskõlastusele oma allkirja – või olen ma asjast valesti aru saanud?”
Hiiu Leht edastab ka lisaküsimused keskkonnaametile vastamiseks ning jätkab teema käsitlemist, saamaks vastust veel ühele küsimusele, kuidas on keskkonnaametil plaanis tulevikus taolist olukorda vältida. Isegi kui Kärdla ojade/jõgede olukorda see enam parandada ei suuda.
Aldo Olliku küsimustele vastab keskkonnaameti Lääne regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Kadri Hänni.
Miks kooskõlastas keskkonnaamet RMK metsakuivendusprojektid Prählamäe 1 ja Prählamäe 2?
Keskkonnaametil ei olnud juriidiliselt alust projekti kooskõlastamata jätta. Keskkonnaamet seadis projektis isegi rangemad tingimused, kui tol hetkel kehtiv olukord oleks eeldanud. Näiteks arvestati kohe, et veekogu nimetatakse lähiajal lõheliste veekoguks ja tingimused seati sellest lähtuvalt. Lisaks ei ole projekti alal tegemist euroopa naaritsa püsielupaigaga, vaid seal asub keskkonnaregistrisse kantud elupaik. Keskkonnaameti rangemalt seotud tingimustega käsitleti ala võrdselt püsielupaigaga.
Miks lubas keskkonnaamet puuderaiet Nuutri jõe kallastel, kuigi see on lõhilaste kudemis- ja elupaik, samuti Euroopa naaritsa elupaik?
Lõheliste veekogude kallastel ja euroopa naaritsa elupaigas ei ole raied täielikult keelatud. Keskkonnaamet seadis tingimused, arvestades lõheliste ja euroopa naaritsa elupaiganõudlust.
Keskkonnaamet seadis tingimuseks, et rekonstrueerimistööde tulemusel ei tohi väheneda vee vooluhulk Nuutri jões. Siit küsimus, millal peale metsakuivendusobjektide elluviimist keskkonnaamet kontrollis vee vooluhulka Nuutri jões?
Keskkonnaameti projektile esitatud tingimustest üks oli see, et rekonstrueerimistööde tulemusel ei tohi väheneda vee vooluhulk Nuutri jões. Selle sõnastuse taga oli soov, et töid ei kavandataks nii nagu oli kirjas algses projektis, millega plaaniti osa maaparandussüsteemist lähtuvat vett suunata Nuutri jõe asemel kraavidega Kärdla ojja või ka teistesse Kärdlat läbivatesse kraavidesse. Kärdla oja ei ole valmis vastu võtma suuremaid veekoguseid ning see oleks ka vähendanud vooluhulkasid Nuutris, mistõttu ei pidanud keskkonnaamet seda võimalikuks. Ette ei olnud nähtud otseselt vee vooluhulga muutumise kontrollimine, pigem vee suunamise olemasoleva lahenduse juurde jäämine.
Kas vee vooluhulk Nuutri jões on vähenenud peale Prählamäe kuivendussüsteemide rekonstrueerimist ja uute, üle 12 km pikkuste metsakuivenduskraavide kaevamist?
Süsteemi rekonstrueerimine küll kiirendab ümbruskonna metsast vee äravoolu eesvoolu, aga aastane veehulk Nuutri jões jääb sisuliselt samaks, mis oligi keskkonnaameti tingimuse mõte. Järgmise meriforelli seire teeb keskkonnaagentuur selle aasta sügisel. Eeldatavalt seire näitab, kas ja kuidas on Prählamäe metsakuivendusobjekti rekonstrueerimine forelle mõjutanud.
Millised olid Nuutri jõe vooluhulkade näitajad (kevadel, suvel, sügisel, talvel jne) enne RMK metsakuivendusprojektide elluviimist?
Vooluhulga mõõtmist otseselt eesmärgiks ei seatud ja keskkonnaamet ei ole seda teavet kogunud. Kuna tegemist on olemasoleva maaparandussüsteemi rekonstrueerimisega, peaks eeldatavasti Nuutri jõkke juhitava vee kogus samaks jääma.
Mida keskkonnaamet ette võtab juhul, kui Nuutri jõe vooluhulk on oluliselt vähenenud?
Kuna eeldatavasti on aastane vooluhulk sama, ei ole tegevusplaani paika pandud.