Connect with us

Varese lood

Liivimaa Šveitsis

Koiva ürgorgu Võnnu ja Sigulda vahel on kutsutud Liivimaa Šveitsiks. Õige mägiseid vaateid leiab siit tõepoolest.
Võisime oma reisiseltskonnaga selles veenduda kohe peale Võnnu linnusepargis käimist. Me autojuht valis edasiseks sõiduks Riia-Pihkva kivitee suunas täiesti kõrvalise kruusatee. See hüples ikka üles ja alla, põikles kuplikeste vahel, surus end järsakute kohale. Väga Edgar Valteri Naksitrallide maastiku moodi tundus kõik ümbritsev.
Kārli külakesest lõunas sukeldus tee sügavasse orgu. Taamal punas kõrge kalju. Siin tuli peatus teha! Koiva kõrval on ka Amata org väga võimas, pakkudes mitmel pool vaateks Devoni punaseid liivakiviseinu. Ses kandis on ka veerandsaja meetri kõrgune pank, mille ülaosa moodustab Plavinase lademe dolomiit. See huvitav paik jäi nüüd küll ära. Iseenesest valendas ka siinse kalju seinas midagi – ju aleuroliit?
Viit juhatas matkarajale. Siit saab Zvartes iezise ikoonilisele punakalju rünkale, ent nii kaugele me ei matkanud. Aitas siinse Ainavu
krauja otsa ronimisest. On see üldse mingi nimi? Otsetõlkes tähendab see lihtsalt maastikujärsakut. Matkarada põikles ümber ojajoakesega sälkoru, kulges liipritreppidena aina kõrgemale. Mets oli siin lopsakas. Jagus jalakaid, terve pärna-
metsafragmentki. Ja näe: kikkapuud! See Läti looduses nii tavaline liik, mis Eestis vaid äärmisse lõunaserva ulatub.
Metspiprad igihaljendasid, mets-tähtheinad valendasid oma õrnu õisi. Aga mis rohelised nutid siin rajaveeres vartel turritasid? Ja vahi, mõnel alumised õied juba valendamas. Kas tõesti tähk-rapuntsel? Just nimelt. Eestis võib teda trehvata ainult lõunapoolses osas, mis viitab selgelt areaali põhjapiirile. Olen rapuntslit näinud vaid korra, Suurel Munamäel, kui neid seal ekstra otsimas käisin. Siin aga vohavad nad suvaliselt, nõnda nagu kikkapuudki. Läti on ikka natuke juba lõunamaa…
Ülalt veerurinnakult vaade alla piki Amata orgu oli ülev. Tõesti Liivimaa Šveits! All ei osanud arvatagi, et siit säärane võimas avarus silme ees lahti rullub.
Rinnakul õitsesid sinised lupiinid. See võõrliik on Lätis liigagi jõuliselt metsistunud. Eestis vist mitte nii väga.

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...