Spordikeskuse esimese etapi rajamist Eesti riik toetab. Hiidlaste argumendid on kõvad – oleme ju ainus maakond Eestis, kus kaasaegsed sportimisvõimalused puuduvad. Ka spordikeskuse teise etapi ehk tennise sisehalli rahastuse saamiseks on vallavalitsus pidanud riigiga läbirääkimisi ja esitanud taotlusi. On ju ka meie tublide tennisistide talvised treenimisvõimalused suisa olematud.
Veebruaris saatis vallavanema asendaja Toomas Rõhu kirja kultuuriministrile ja küsis teise etapi ehituseks 2 miljoni eurot. Sõnumid, mida poliitikud annavad teise etapi rahastuse kohta, on olnud erinevad. Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) vastas vallavanemale, et vald kasutagu spordihoone jätkuehituseks investeeringute raha, mille riik andis kohaliku omavalitsuse eelarve stabiliseerimiseks koroonakriisi järel ehk sedasama 1,2 miljonit eurot. Lisaks võtku laenu. Kultuuriminister Tõnis Lukase (Isamaa) esimene vastus vallale samale küsimusele oli hästi ebamäärane. Teine vastus tuli sel nädalal – ühelt poolt kindel ei – 2 miljonit lisaraha riigieelarvest ei saa. Teiselt poolt lubaduse taoline lause – vald võib loota riigi laenurahale.
Neist sõnumitest pole aru saada, mida rääkijad sellega taotlevad – ehk võiks juba valitsuses kokku leppida ühe ja selge sõnumi?
