Rahandusministeerium pani paika kohalike omavalitsuste toetusraha tingimused, kui suur summa saarele tuleb, sõltub nii omavalitsuse elanike arvust kui staatusest – kas Hiiumaa on saarvald või mitte?
Rahandusministeerium teatas laupäeval, et valitsuse liikmed toetasid riigihalduse ministri Jaak Aabi ettepanekuid, millistel tingimustel eraldatakse kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit eurot. Eelnimetatud kogusummast 30 miljonit eurot on mõeldud otseselt kriisimõjude kompensatsiooniks, 70 miljonit eurot uuteks investeeringuteks ning 30 miljonit eurot kohalike teede hoiuks.
Minister Aab ütles, et enne ettepanekute valitsusele esitamist pidas ta nõu Eesti linnade ja valdade liiduga ning kuulas ka ära kohalike omavalitsuste soovitused ja tagasiside, kuidas oleks kõige parem lisaeelarvest eraldatud raha kasutada.
Jaotus elanike arvu järgi
Omavalitsuste erakorraliste kulude ja investeeringute toetus jaotatakse peamiselt proportsionaalselt elanike arvule. Lisaks arvestatakse igale kohalikule omavalitsusele baassumma ja lisatoetust saavad saarvallad.
Hiiumaa elanike arv on rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari seisuga 9462. Vallavanema Toomas Rõhu andmetel peaks Hiiumaa peale omavalitsusreformi kvalifitseeruma ka saarvaldade alla.
Mereliseks saarvallaks loetakse Eestis omavalitsusüksus, mis hõlmab tervikuna saare territooriumi, kus teostatakse iseseisvat omavalitsuslikku haldamist. Samas mereliste saarvaldadena, millele omavalitsusreformi ajal tehti erand, on avalikel andmetel nimetatud vaid Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi saart.
Eile kinnitati rahandusministeeriumist Hiiu Lehele, et siiski loetakse nüüd saarvallaks ka Hiiumaa ja Saaremaa.
30 miljonit tulude vähenemise ja kulude katteks
Kokku 30 miljoni suuruse tulubaasi stabiliseerimise toetusega aidatakse kompenseerida kohaliku omavalitsuse üksustele eriolukorrast tingitud omatulude vähenemist ja kulude suurenemist. Näiteks vähenevad nende parkimistasud, lasteaia kohatasud, huviringide tasud, intressitulud jne. Kriisiolukorra tõttu kasvavad kohaliku omavalitsuse üksuste kulutused näiteks sotsiaalvaldkonnas, aga samuti deso- ja isikukaitsevahenditele. Nende kulude katmiseks jaotatakse erakorraliste kulude toetusest 29 miljonit kõigi omavalitsuste vahel ning 1 miljon eurot eraldatakse saarvaldadele. Igale kohaliku omavalitsuse üksusele antakse baassummana 80 000 eurot (alla 4000 elanikuga üksustele 40 000 eurot) ning ülejäänud toetus jaotatakse proportsionaalselt elanike arvule. Liikumispiiranguga saarvallad saavad lisatoetuse.
67 miljonit investeeringuteks
Investeeringutoetusega loodab valitsus leevendada majanduslanguse negatiivseid mõjusid. Toetusest 67 miljonit jaotatakse kõikide kohalike omavalitsuste vahel ja 3 miljonit antakse saarvaldadele, kus eriolukorras kehtestati rangemad piirangud.
Investeeringutoetusest saab iga omavalitsus baastoetusena 200 000 eurot, kui nende elanike arv on suurem kui 4000. Teistele arvestatakse baastoetuseks 100 000 eurot. Üle jääv osa jaotatakse kõikide omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvule.
Saarvaldadele mõeldud 3 miljoni euro jaotamisel on baastoetus 40 000 ja üle jääv osa jaotatakse kõikide saarvaldade vahel proportsionaalselt nende elanike arvule.
Kohalik omavalitsus võib toetuse vahendeid kasutada uuteks investeeringuteks, remondikuludeks, lammutuskuludeks ja nendega seotud muudeks kuludeks. Vajalikud lepingud peavad olema ära sõlmitud selle aasta jooksul, kuid tööd võivad lõppeda ka järgmisel aastal.
Vallavanem ütles Hiiu Lehele, et selle toetusega sobitub hästi Hiiumaa spordikeskuse teine etapp ning loodetavasti saab vald siis kogu spordikeskuse ühekorraga valmis ehitada.
30 miljonit kohalikele teedele
Kohalike teede hoiu toetuseks lisandub 30 miljonit eurot ning see jaotatakse sama valemiga, kui põhieelarvega antud 29 miljonit teede hoiuks. Seega iga omavalitsuse riigipoolne toetus teedele ja tänavatele kasvab veidi rohkem kui kaks korda.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekul eraldatakse korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetuseks 73 miljonit eurot. Korterelamute rekonstrueerimistoetus on suunatud kõikidele korteriühistutele ja kohaliku omavalitsuse üksustele, väikeelamute rekonstrueerimistoetus on suunatud kõikidele väikeelamute omanikele. Lammutustoetuseks on planeeritud 5 miljonit eurot. Meede on suunatud kohaliku omavalitsuse üksustele.
Eraldi esiletoomist väärib korterelamu rekonstrueerimise regionaallaen, milleks on planeeritud 22 miljonit eurot. Meede on suunatud korteriühistutele, mis asuvad madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades (sh maapiirkondades) ega saa pangast rekonstrueerimiseks laenu või kellele pakutakse seda ebasoodsatel tingimustel. Hiiumaa visiidi järel ütles minister Aab, et Kõrgessaares nähtud kortermajad, mille korrastamine elanikel üle jõu käib, jäid talle südamele.
Otsuse, eraldada kohalikele omavalitsustele riigi lisaeelarvest 130 miljonit eurot, kinnitas aprilli algul ka riigikogu. “Selle rahaga leevendatakse koroonaviirusest tingitud kriisi tagajärgi ja turgutatakse majandust,” selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.
