Hundikahjud väiksed, aga lambaid vähem

Teist jahihooaega Hiiumaale ühtki hundi küttimisluba ei antud ning vaikselt hakkab kasvama murtud lammaste arv, vähem on ka lambaid ja lambapidajaid.
Kõige halvem oli saare karjakasvatajate jaoks 2015. aasta, kui hundid murdsid saarel 124 lammast ja ühe mullika. Suurkiskjate tekitatud kahjusid hüvitati Hiiumaal tookord 16 kahjusaajale kokku ligi 15 000 euro eest ehk rohkem kui kunagi varem.
Järgnenud jahihooajal kütiti rekordarv, kaheksa hunti ja 2016. aastal murdsid hundid saarel vaid kaks lammast.
Hundijahti said saare jahi­mehed pidada veel kahel talvel, kui lasti kokku viis hunti. Kahel viimasel jahihooajal aga pole Hiiumaa jahimeestele hundi küttimiseks luba antud.
2017. aastal murdsid hundid Hiiumaal 39 lammast, 2018. aastal 12 lammast ja 2 vasikat ning mullu 38 lammast.
Keskkonnaameti jahinduse- ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ütles, et sel aastal ei ole veel ühestki kiskja­ründest teateid tulnud.
Lõpetavad lamba­pidamise
Mullu augustis murti Jõeranna külas Paope looduskaitsealal Liana Vaino ja Virko Martini karjast 24 lammast. Vaid neli aastat varem, 2015. aastal olid hundid murdnud sealsamas Jõerannas nende karjast 45 lammast.
Pühapäeval rääkis Vaino, et nad esitasid keskkonnaametile kahjunõude 24 tiine lamba, lisaks saamata jäänud tallede tulu hüvitamiseks. “Vastust pole veel, eelmine kord saime vastuse maikuus, kui murdmine toimus augustis,” selgitas Vaino.
Vaino ütles, et suure osa lammastest müüsid nad nüüd maha ja mereääri enam ei hoolda. “Oli ka muid põhjusi, aga just see Jõeranna lugu oli viimane piisk karikasse,” selgitas ta.
Vähem ka lambaid
PRIA peab lammaste arvestust iga aasta 31. detsembri seisuga. Sellest selgub, et tippaastatel peeti Hiiu saarel ületalve ligi 4000 lammast, sel talvel vaid veidi üle 3000.
Kui 2009. aastal oli Hiiumaal 149 lambakasvatajat, siis mullu 120 ehk 29 võrra vähem.
PRIA teabeosakonna juhtiv­spetsialist Tiia Tamm-Suik ütles, et infot selle kohta, kui paljud on lambapidamise lõpetanud ja millised on olnud lõpetamise põhjused, nad kahjuks välja võtta ei saa.
Näiteks tegi 2014. aastal lambapidamisega lõpparve talunik Henry Laanemäe, kelle 62 lammast murdsid hundid rannakarjamaal. Ja kuigi Laanemäe sai kiskja­kahjude kompensatsiooni kätte, loobus ta sellegipoolest. “Ma ei kasvata lambaid ju selleks, et hundid neid murraks. Oma loom on nagu pereliige,” ütles Laanemäe tookord Hiiu Lehele.
Rakko: Rakendage kaitsemeetmeid
Aprilli algul tegi keskkonnaamet kokkuvõtteid hundi­jahist. Veebruaris lõppenud hundijahi hooajal jäi Eestis küttimata 22 hunti lubatud 86st. Peamine põhjus oli lume­vaene talv, kuna lumeta pole võimalik hundi liikumist jälgede järgi tuvastada ning tabamine on seetõttu keeruline.
Rakko ütles, et hundi küttimismahu täitmata jätmine pole näiteks Harjumaal seni kahjusid suurendanud. Tema sõnul on kiskjakahjustused sageli tingitud kaitsemeetmete mitterakendamisest.
Ta tõi näiteks hiljutise juhtumi Põlvamaal, kus hunt ründas lambakarja, kelle karja­maa polnud aiaga piiratud. “Sellised loomad on kiskjatele ja hulkuvatele koertele lihtne saak,” ütles Rakko. “Kahjude ennetamiseks tuleks loomaomanikel karjamaad aiaga ümbritseda või loomad ööseks lauta ajada, efektiivse kaitse tagavad ka karjakaitsekoerad. Koertega kaitstud alal on meile lammaste murdmisest teada antud vaid ühel korral.”