Taimetoitlus on vaikselt hakanud levima ka Hiiumaa kooliõpilaste seas ning koolid on valmis taimetoiduhuvilistele ka eraldi lõunasööki pakkuma, kuid koolides, kus loomsetest saadustest loobujad õpivad, siiski nende soovidele vastu pole veel tuldud.
Hiiumaa gümnaasiumi abiturient Aditi on terve elu olnud taimetoitlane. Ehkki ta pole vegan, on ta suurema osa toitudest asendanud veganisöökidega.
Esimesed kolm klassi õppis Aditi Palade põhikoolis, kus tema toitumissoovidega arvestati. “Mitte ainult ei tehtud mulle eraldi taimset toitu, vaid küsiti ka minu arvamust ja arvestati maitse-eelistustega,” rääkis ta.
Kui Aditi Kärdlasse kooli läks, ei soovinud ta silma paista, mistõttu ei julgenud ka eraldi toitu küsima minna. Koolisööklas, mis on Hiiumaa gümnaasiumil ja Kärdla põhikoolil ühine, pole ta käinud juba aastaid, sest sealne valik on tema sõnul kasin. Selle asemel teeb ta õhtul suurema koguse toitu ja võtab osa järgmisel päeval sooja hoidva karbiga kooli kaasa.
Kärdla põhikooli 9. klassis õppivast Getterist sai vegan üleöö, kui nägi videot loomatööstuse telgitagustest. Temagi on otsustanud koolisööklas mitte süüa ja käib söögivahetunnil hoopis kodus einestamas. Vahel pakib ta endale kooli kaasa taimsed kotletid, müslibatooni, pähklid või smuuti.
Pöördusid juhtkonna poole
Getteri sõnul on taimetoiduhuvilisi Kärdlas veelgi ning mullu sügisel pöördus ta koos kaasõpilastega direktor Margit Kagadze poole küsimusega, kas koolis oleks võimalik pakkuda taimetoitu. Ta rääkis, et direktor laitis plaanis maha, kuna taimetoit pole kooskõlas riiklike toitumisnõuetega ning selle pakkumine oleks väikese nõudluse tõttu kallis.
Hiiu Lehele rääkis Kagadze, et tunnustas õpilasi pöördumise eest, sest mõte väärib kaalumist. Ta lisas, et Hiiumaa vallalt tuli põhjalik analüüs koolitoidu pakkumise kohta ning nad said soovitusi ka toitumisnõustajalt. “Hakkame samm-sammult soovitusi ellu viima. Sellega koos saame vaadata üle ka ettepaneku pakkuda taimetoitu,” ütles ta ja lisas, et on vajalik teha teavitustööd nii õpilaste kui lapsevanemate hulgas, et ümber lükata müüdid, mis taimetoiduga võivad seostuda.
Nii Aditi kui Getter ütlesid, et on mõelnud teemaga rohkem tegeleda, et ka taimetoit koolisööklasse jõuaks, kuid kuna nad mõlemad lõpetavad sellel aastal ja lahkuvad koolist, pole nad seda oma südameasjaks võtnud. See-eest on positiivne näide naabersaarelt, kus abiturient Eva Mihkelson esitas mullu Kuressaare gümnaasiumi juhtkonnale pöördumise, et menüüsse lisataks ühe valikuna veganitoit. Eesti Vegan Selts tunnustas saarlast tänukirjaga ning jaanuarist pakub kool aeg-ajalt veganitoitu.
Mujal taimetoitlasi pole
Emmaste põhikooli direktori Merje Kikase sõnul koolis ühtegi taimetoitlast ega muu toitumiserisusega õpilast pole. Ta ütles, et kuna kool lähtub kaasavast haridussüsteemist ja püütakse arvestada iga lapse vajadustega, saadaks kindlasti hakkama ka toitumiserisusega.
Palade põhikooli juht Antti Leigri ütles, et ka neil pole ühtegi täistaimetoitlast, kuid vajadusel oleks kool valmis neile lõunat pakkuma. Praegu on Palade koolis erimenüü õpilastele, kellele arst on määranud vastava vajaduse.
Käina koolis pole direktor Joel Pulga sõnul end samuti keegi taimetoitlasena määratlenud, kuid kool on seni olnud paindlik erinevate toidutalumatuste suhtes.
Nii võibki selle nädala menüüdest leida liha ja kalaga põhiroad ning magustoidud, mis enamasti sisaldavad piimatooteid. Täistaimetoitlased saaksid sellest valikust süüa kartulit, tatart, riisi, värsket salatit, puuvilju, leiba ja sepikut. Mainitud toidud on süsivesikuterohked ning puudu jääks valgurikastest toiduainetest – läätsedest, ubadest, hernestest ja sojatoodetest.
Taimetoidupäevad pole õpilaste heakskiitu pälvinud
Tartus on kaks kooli liitunud “Taimse teisipäeva” programmiga ehk teisipäeviti on menüüs taimetoit, kuid Hiiumaa koolijuhid on sellise ettevõtmise suhtes skeptilised. “Teismelised noormehed tahaksid ikka kartulit ja sousti saada,” ütles Kikas. “Pigem panustaksin ikka rohkem sellele, et meie koolis oleks enam hiiumaist toitu ja ka mahetoitu.”
Pulk rääkis, et Käina kool on taimetoidupäevi teinud, kuid need pole õpilaste heakskiitu pälvinud ja palju toitu on tagasi toodud. “Maitse ja välimus on taimetoidul olnud väga hea, aga ilmselt on lihtsalt tegu harjumatu maitsebuketiga. Me näeme, et näljaste õpilaste peal toiduga eksperimenteerimine pole mõistlik,” sõnas ta.
Kärdla põhikooli majandusjuht Anni Kingsepp rääkis, et nemadki on ühe korra lihavaba päeva katsetanud, kuid tol päeval pakutud läätsesupp õpilastelt suurt poolehoidu ei saanud.
