Jälgi meid
Tüür bänner

UUDISED

Vallavanemaga kriisiks valmistumisest

Liina Siniveer
Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded kriisi, näiteks pikaajalise elektri­katkestuse puhul?
Hiiumaa vallavanem Toomas Rõhu: Omavalitsus peab igal juhul oma territooriumil tagama elutähtsate teenuste toimimise. Kuigi hädaolukorra seadus ütleb, et vähemalt 10 000 elanikuga kohalik omavalitsus peab tegema kriisi­plaani, siis muidugi tuleb kriisiks valmistuda ka omavalitsuses, kus on vähem elanikke. Nii on ka Hiiumaa vald koos ametkondadega alustanud kriisivalmiduse loomisega.
Vähemalt 10 000 elanikuga kohalik omavalitsus peab oma territooriumil korraldama elutähtsate teenuste toime­pidevuse: kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon.
Hiiumaa vald on võtnud 2020. aastal eesmärgiks, et teenuse pakkujad, kes on elutähtsa teenuse osutajad, peavad tegema ja vallale esitama toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. Sellest selguvad kitsaskohad, mida tuleb tulevikus hakata parandama.
Tuleb aga meeles pidada, et vald üksi ei ole hädaolukordade lahendaja. Vastavalt hädaolukorra seadusele korraldavad elutähtsaid teenuseid ja tagavad nende toimepidevuse ka ministeeriumid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium korraldab elektri, maagaasi ja vedelkütusega varustamise, samuti riigitee sõidetavuse, telefoni-, mobiiltelefoni ja andmesideteenuse, aga ka elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise. Sotsiaalministeerium korraldab tervishoiuteenust ja peab tagama vältimatu abi toimepidevuse, makseteenuse toimimise ja sularaharingluse aga peab tagama Eesti Pank.
Mida on õpitud mullu 27. oktoobril Võrus juhtunust?
Mõnda aega tagasi aset leidnud Võru olukord on paljud kitsaskohad välja toonud nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Nüüd oleme tõsiselt mõtlemas, kuidas neid kitsas­kohti vältida. Oluline on, et inimesed oskaks kriisiks valmis olla, ennast ja teisi sellises olukorras aidata. Peab arvestama, et kriisiolukorras saabub abi riigi poolt olulisemalt kauem kui igapäevaselt. Näiteks elementaarne võiks olla, et tormihoiatust saades laadime oma telefonide akud täis ja tangime auto.
Oma kodu kriisiplaani loomisel võiks kasutada nais­kodukaitsjate loodud mobiili­rakendust “Ole valmis!” või infot veebilehelt www.kriis.ee Samuti on vald koostanud trükise, kust saab infot kriisiks valmistumisel. Jaanuari lõpus saadame selle koos Hiiumaa Teatajaga kõigile Hiiumaa elanikele.
Eestis toimunud sündmused näitavad aga seda, et ükski asutus ei saa olla kitsalt kinni ainult oma vastutusala teemades st oma hädaolu­korra lahendamise plaani tehes peaks vaatama laiemalt oma territooriumi mõjutavat, olenemata sellest, kes on ametlikult lahendaja. Näiteks ülevaade alajaamadest, mobiilimastidest, tanklatest ehk asjadest, millega tegutsevad teised, aga mille ära kukkumine mõjutab oluliselt omavalitsust.
Kuidas tagada elanikele telefoniside näiteks kiirabi ja päästega, kui mobiilimastid ei tööta?
Hädaabikõne tegemiseks mobiilside puudumise korral peab telefonist võtma välja SIM-kaardi või valima hädaabikõnede režiimi. Hädaabi­telefonile 112 tehtud kõnesid vahendab lähim töötav mobiili­mast. See tähendab, et numbrile 112 saab helistada ka siis, kui telefonis ei ole SIM-kaarti või sinu operaatori võrgus puudub levi.
Kuidas saavad veevärgiga ühinenud majapidamiste elanikud joogivett? Kust saab osta süüa kui poekassad ei tööta? Kuidas saada kätte elutähtsaid ravimeid? Millisest tanklast saab bensiini-diislit? Kuhu saavad elanikud koguneda sooja juhul, kui on väga külm ja keskküttesüsteem ei tööta? Kas on mõeldud sellele, et inimestele süüa pakkuda? Kas näiteks mõne kooliköögi elektripliidid töötavad ka elektri­katkestuse ajal?
Esmalt peaksid inimesed ise kriisiks valmistuma ja mõtlema läbi oma pere kahe nädala toidu- ja joogiveevaru inimestele ja lemmikloomadele, kütuse­varu, ravimite tagavara. Coop koos pääste­ametiga on kokku pannud neljaliikmelisele perele nädalaks ajaks mõeldud kriisivaru, mida saab tellida e-poest või printida ostunimekirjaks. Samuti on kõigil peredel mõistlik mõelda läbi, millise sugulase või sõbra juurde saab pere minna, kui kodus on liiga külm või puuduvad muud vajalikud tingimused. Ulatuslikuma kriisi korral korraldab kohalik omavalitsus koostöös ametkondadega evakuatsiooni selleks ettenähtud ja sobivatesse kohtadesse.

Veel lugemist:

SUVI

Püha Lepa Lehel on heameel teatada, et meil õnnestus saada kauaoodatud intervjuu saarlase Taivoga (nimi muudetud). Tegu on sellise suurusjärgu kuulsusega, kes vastab reporterite...

UUDISED

Esmaspäeval, 20. juunil saab Hiiu Leht 25 aastaseks. Selle olulise sünnipäeva eel oleme taas natuke otsast alustamas. Täiesti esimest korda ajaloos ilmub täna Hiiumaa oma...

ARVAMUS

Millise hinde riigikogu liikmena annaksid seekordsetele presidendivalmistele? Aivar Viidik: Kui mõningast “trikitamist” esimeses voorus mitte arvestada, siis sujus asi rahulikult ja päris kenasti. Mis...

UUDISED

Eile külastas Hiiumaal toimuvat õppust Kevadtorm Poola mereväe ülem kontradmiral Krzysztof Jaworski, kes andis Hiiu Lehele lühiintervjuu Kärdla lennuväljal. Poola osaleb Eesti kaitseväe õppusel...