Valitsus kinnitas eilsel istungil kutseliste kalurite järgmise aasta kalapüügivõimalused ning -tasud. Näiteks tõuseb järgmisel aastal kastmõrra, 1–3meetrise ääremõrra ja nakkevõrkude tasu Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas ning kuni meetriste ääremõrdade tasu Saare-, Hiiu- ja Pärnumaal.
“Püügiõiguse tasumäärad erinevad maakonniti, sest vete erinev kalarikkus mõjutab nii saagi suurust kui ka liigilist koosseisu, mis tingib ka saagi väärtuse erinevuse. Samas on silmas peetud, et ühiseid kalavarusid kasutavates piirkondades hinnad väga oluliselt ei erineks,” ütles keskkonnaminister Rene Kokk.
Rannikumere piirkonnas suureneb püügiõiguse tasu 42st püügivahendist 16 puhul, ülejäänute puhul jäävad tasud samaks või vähenevad.
Hinnatõusu põhjendatakse suurenenud saakidega, eeskätt ahvenapüügil.
Tasude arvestamisel võetakse aluseks 2018. aasta ametlik püügistatistika ja kala esmakokkuostu keskmised hinnad.
Eeldusel, et 2020. aastal kõik püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere rannikuvetes ja sisevetes välja ostetakse, laekuks rannapüügist riigieelarvesse 166 800 eurot ja sisevete püügiõiguse eest üle 254 000 euro. See on ligi 5700 euro võrra suurem 2019. aasta eest kavandatud tasude laekumisest.
Kokku võib kutselisest kalapüügist püügitasudena laekuda üle 800 000 euro. Konkreetne summa oleneb aasta lõpus kehtestatavatest Läänemere traalpüügi võimalustest.
“Neid summasid kasutatakse kalavarude uuringuteks, järelevalveprojektideks, kalade noorjärkude veekogudesse asustamiseks ning kalade kudealade parandamise kulude katmiseks keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu,” selgitas keskkonnaminister.
Püügivõimalused tänavusega võrreldes ei muutu, sest kalavarude seis on teadlaste hinnangul jäänud üldiselt samaks.
Määrus ei puuduta Läänemeres riikidevaheliselt reguleeritavate kalaliikide püügivõimalusi ega Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni piiriveekogudel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2020. aastal püüda lubatavaid kalakoguseid.
Euroopa Liit ei ole eelnimetatud kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel ära kinnitanud, piiriveekogude püügivõimalused lepitakse kokku novembris toimuvatel läbirääkimistel.
Veel lugemist:
Galerii
Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...
Nööbist kinni
Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...
Uudised
Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...
Digileht
Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...