Jahimeeste ja veterinaarameti andmete põhjal tegi keskkonnaamet metssigade küttimisest eelmisel jahiaastal kokkuvõtte, mis viitab metssigade arvu suurele langusele.
Enim kütiti metssigu Hiiumaal, koguni 1227 ja Saaremaal 774 ning vähim, vaid 72, Jõgevamaal. Ainukesena ületas küttimiskohustuse Lääne-Virumaa, küttides ettenähtud 100 isendi asemel 133 metssiga.
Möödunud jahiaastal kehtestas riik küttimiskohustuseks 5575 metssiga. Jahimehed küttisid kokku 4636 isendit, hukkununa leiti 57 ja hukati 32 isendit. Kokku teeb see 4725 metssiga.
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on nii küttimisandmetest kui ka surnuna leitud sigade kogusest selgelt näha, et metssigu on metsades väheks jäänud. Riigi poolt etteantud küttimismahu täitsid jahimehed siiski 85 protsendi ulatuses, mis Kortsu sõnul on tunduvalt rohkem kui loodeti. “Surm ei võta ka sealt, kus pole ja metssigade arvukuse langust näitab see, et võrreldes eelneva jahiaastaga surnuna leitud isendite arv vähenes rohkem kui neljakordselt,” lisas tegevjuht. EJS hinnangul elutseb Eesti looduses praegu 4000–5000 metssiga.
“Kuna katk ei ole kuhugi kadunud, tuleb meil jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu piires ja hoida metssigade arvukus ka järgnevatel aastatel madalal,” selgitas Korts. “Praegu oleme saavutanud riikliku tauditõrje komisjoni etteantud metssigade asustustiheduse üks isend 1000 hektari kohta ja katsume seda taset hoida.”
Jahiaasta kestab Eestis 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani, metsseale aga võib aasta ringi pidada varitsus-, hiilimis- või ajujahti. 1. oktoobrist 31. märtsini võib metsseale jahti pidada jahikoeraga, v.a jahikoeraga, kelle maksimaalne turjakõrgus on üle 52 sentimeetri.
