Connect with us

Uudised

Teistmoodi jõulupidu Kõpus

Tarvo Malk
Jõulud on rahu ja vaikuse aeg, perede kokkusaamise ja imede aeg, käiakse surnuaial ja süüakse häid toite. Nii kirjeldasid lapsed jõulutunnet oma koolitöödes. Nii otsustasidki Lauka kooli õpetajad, et sel aastal korraldame teistmoodi jõulupeo – teeme jõulupäeva.
Hommikul kogunesime, kuulasime jõulujuttu ja läksime üheskoos putru sööma. Üllatusena leidsid lapsed pudru seest mandleid – leidjal on oodata õnnelikku aastat!
Jõulukontsert kauni muusika ja luuletustega oli teistmoodi – lapsed laulsid, mängisid klaverit ja õpetajad lugesid luuletusi. Oli ilus hommiku­valgus ja jõulutunne loodud.
Kõhud täis, kontsert vaadatud, suundus koolipere bussidega Kõppu. Kaasa võtsime küünlaid ja toitu metsloomadele. Surnuaias panime lähedastele küünlaid, rääkisime lastele esivanemate kommetest, näitasime kooliga seotud inimeste haudasid ja jutustasime põnevaid lugusid.
Metsloomadele toitu viies nägid lapsed lume sees metskitse ja jänese jälgi – oligi teistmoodi, justkui loodus­õpetuse tund.
Kõpu rahvamajas ootas meid lahke Indrek, kes oli maja mõnusalt soojaks kütnud ja uhke kuuse tuppa toonud. Teistmoodi jõulupidu võis alata! Jõulutantsud “Lumehelbekese kaks sammu” ja “Päkapiku pannkook” tekitasid palju elevust, kuna pikad koolivennad olid partneriteks pisikestele kooliõdedele. Väikese koolipere suur ühistunne oli imeline!
Kui tantsud selgeks said, võis alata jõuluteadmiste proovilepanek. Võistkonnad olid nii nagu septembrikuus valiti: 1.–4. klass ja 5.–9. klass oma kaptenitega, küsimused olid ühesugused, mitte nagu tavaliselt, erineva raskus­astmega. Igakuised temaatilised viktoriinid on Lauka koolis tavaks. Seekord olid küsimused jõuludega seotud: mis maalt tuli komme jõulukuuske tuppa tuua või mis toiduained on piparkookide sees. Kui paljud meist varem teadsid, et elektriküünlad ehk jõulupuulambid leiutati aastal 1882? Kaminatule soojuse ja valguse paistel oli mõnus jõulu­teadmiste üle arutleda.
Jõululaulude laulmiseks moodustati koolipere ühendkoor – suured ja väikesed läbi­segi. Kui tavaliselt esinevad jõulupeol väga hea laulu­oskusega lapsed ja mudilas­koor, siis seekord said kõik koos laulda – jälle teistmoodi! Laulurõõmu ja jõulutunnet oli terve maja täis, lauludele andis võimsust juurde rahvamaja saali väga hea akustika.
Ka jõuluvana üllatas lapsi seekord teistmoodi. Äkki nähti aknast, kuidas kaugelt-kaugelt läbi lume rühib üks punases kuues mees rahvamaja poole. Elevust ja ärevust oli väikeste laste hulgas päris palju ja vaate­pilt ehtsalt jõululine – lumine mets ja lähenev jõulumees!
Kui kommipakid salmide eest lunastatud ja jõulu­laulud lauldud, oligi aeg minna Laukale tagasi. Kokapere ootas meid piduliku jõululõunaga, mis seekord oli samuti teistmoodi – sõime pikkade laudade ääres ühise perena maitsvaid jõuluroogasid.
Jõulutunne kui koosolemise ja koostegemise aeg oli teistmoodi jõulupäevaga saavutatud. Aitäh, mõttega kaasatulejad ja kaasaaitajad: Harda, Indrek, Andrus, bussi­juhid, kokatädid ja muidugi koolipere!
Ilusat aastavahetust ja HEAD UUT AASTAT!
Soovib
Lauka koolipere

Veel lugemist:

Galerii

Traditsiooniliselt 1. mail peetava Kärdla päeva põhiürituseks kujunes linnajooks, mille võitsid Karl Johan Kastein ja Anni Kingsepp. Kultuurikeskuses peeti endise linnapeade osavõtul visioonikonverentsi ning...

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...