Kuu alguses tehti korda Vanajõe tee kilomeetripikkune lõik, mis aastaid oli märjal ajal sõiduautoga läbimatu. Tee ületab kahel korral Emmaste-Kõrgessaare piiri, mis võib olla põhjuseks, et seda varem korrastatud pole.
Vanajõe tee, mis viib Urve Miliste koju, on tema mäletamist mööda alati väga kehvas seisus olnud ja ta on seda omade jõududega parandanud nii kuis jaksas. “Enne Eesti Vabariiki oli venelastel siin punker ja nad sõitsid oma 66ga nii, et pärast olid poolemeetrised rööpad järgi,” kirjeldas ta nõukogudeaegset olukorda.
Eesti taasiseseisvudes hakkas Miliste teed ise parandama, kuna sissesõidetud rööpad olid nii suured, et neisse veeti isegi suuri palke, et tee sõiduautoga läbitav oleks. 2000. aastate alguses käis Miliste Kärdlas tööl ja igal õhtu koju tulles oli talle Vanajõe orgu, tee äärde jäetud kuus ämbrit kruusa, mille ta koju tõi, et autoga viimase osa koduteest läbitud saaks. Raskete kruusaämbrite vedamise ja kehva tee tõttu olid tema auto amortisaatorid kevadeks täiesti läbi.
Mõned aastad tagasi vedas Vanajõe oru teed pidi metsa välja riigimetsa majandamise keskus, muutes tee olukorra eriti kehvaks. Miliste remontis jällegi teed ise. Nüüdseks on ta aga juba kõrges eas ja ise koduteed korda teha ei jaksaks. Just seepärast on tal väga hea meel, et Emmaste ja Kõrgessaare osavalla koostöös sai see tee lõpuks remonditud. “Ma olen nüüd nagu mõisapreili ja saan isegi autoga kolmanda käiguga koju sõita,” oli Miliste rõõmus.
Kulu vaid paar tuhat
Emmaste osavallavanem Hergo Tasuja oletas, et ilmselt pole Urve Miliste koduteed varem korda tehtud, kuna see ületas valdade piiri.
Tee ehitas AS Tariston ja koordineeris Emmaste kommunaali juhataja Joosep Niit. Remont läks maksma vaid paar tuhat eurot ja seda rahastasid nii Emmaste kui ka Kõrgessaare osavald. Peamiseks kuluks olid transport ja kohapealsed tööd.
“Teeremondi soodne hind oli tingitud sellest, et ehituseks ja remondiks vajalik kruus oli pärit Tilga karjäärist,” selgitas osavallavanem.
Tasuja sõnul võiksid osavallad sarnaseid ühisprojekte veelgi käsile võtta, ent midagi konkreetset ta veel välja käia ei saanud. “Osavallavanemad on tegelenud kogu haldus- ja kommunaalvaldkonna ülevaatamisega just samal eesmärgil, et leida koostöökohti, aga ka analüüsida, milline tegevusmudel on kõige säästlikum ja tõhusam,” ütles Hergo Tasuja.
