Kodanikke kutsutakse end gripi vastu vaktsineerima, terviseamet teatas, et esimesed kaks A-gripi viirust registreeriti novembri algul, Hiiumaa perearstidel aga vaktsiini pole ega tule.
Kärdla kodanik, kes ise sai gripi vastu vaktsineeritud septembri lõpus, tahtis ettevaatuse mõttes vaktsineerida ka oma lapse, kuna lasteasutustes levivad nakkused teatavasti päris kiiresti.
Ta küsis korduvalt Kärdla perearstidelt, millal saaks vaktsineerima tulla, kuid sai aina vastuseks, et vaktsiini veel ei ole ja kardetavasti ei tule ka. “Oma raha eest ostan vaktsiini ja ei ole võimalik Hiiumaal vaktsineerida, sest ei ole vaktsiini?” oli ta nördinud.
Näpuotsaga antakse
Vaktsiini on perearstid siiski tellinud ja näpuotsaga ka saanud. Näiteks 24. oktoobriks lubatud kogus jõudis kohale nädal hiljem. “Nii palju, kui tahtsime, ei saanud,” ütles Kärdla perearst Lia Prigoda, et kolmapäeval saadetud 60 doosi olid reede hommikuks otsas. “Kõik on otsas ja rohkem ei tulegi,” kinnitas Prigoda.
Tema hinnangul on vaktsiininappuse taga ka pidev selgitustöö. “Kui kõik meediakanalid kutsusid ennast vaktsineerima, siis inimesed ju tulevad,” nentis ta. “Ja perearstidel on väga raske öelda, et vaktsiini ei ole.”
Sarnane oli olukord ka Käina perearsti juures – vaktsiin lõppes otsa ja uut ei tulnud tükk aega. Käina perearsti õde rääkis, et nemad koostasid nimekirja ja panid inimesed n-ö ootele. “Vahepeal pidime inimestele ära ka ütlema,” kinnitas anonüümseks jääda soovinud pereõde.
Käinaski ei teatud, kas vaktsiini üldse juurde saab, nüüd natuke saadeti, aga pereõde ütles, et ootejärjekorra inimesed ei ole kõik veel vaktsineeritud. Nii et üle ei ole midagi.
Ka Käina pereõde leidis, et inimeste huvi vaktsineerimise vastu on natuke kasvanud, kuna meedias on sellest juttu olnud.
Emmaste perearst Kai Lauter ütles, et ka neil on vaktsiin juba tükk aega otsas ja uut tulemas pole. “Me ei osanud ette tellida, sest tänavu aasta oli vaktsiini soovijaid palju rohkem,” selgitas ta.
Lauter saab aru ka vaktsiini maaletoojaist – kui tellida suur kogus vaktsiini ja inimesed seda ei osta, tuleb ülejääk minema visata. Müümata jäänud vaktsiini uuel hooajal kasutada ei saa.
Planeerida teistmoodi?
Kuna gripivaktsiini kättesaadavus on problemaatiline olnud juba mitu viimast aastat, soovitavad apteekrid ja perearstid vajamineva vaktsiini kogust teisiti planeerima hakata.
Sel aastal tõid vaktsiinide tootjad Eestisse 87 000 annust gripivaktsiini, mida on ravimiameti andmetel kümme protsenti rohkem, kui seda eelmisel aastal kulus, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Viimastel aastatel ongi vaktsiin juba sügisel otsa saanud. Vaktsiinitootjad lähtuvad vajamineva vaktsiinikoguse prognoosimisel eelmise hooaja kogustest.
“Vaktsiinide tellimine tuleb teha ette juba kevadel ja gripivaktsiini enam juurde ei toodeta. See, mis on valmis, on valmis ja kui prognoos oli väiksem, siis vaktsiini õnnestub juurde hankida ainult sel juhul, kui mõne teise riigi varudest üle jääb,” selgitas ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso “Aktuaalses Kaameras”. Nii tehti eelmisel aastal, kui vaktsiinide kättesaadavusega probleemid tekkisid, ning kavatsetakse teha nüüdki.
Perearstide seltsi juhatuse liige Eero Merilind leidis, et viimaste aastate vaktsiinipuuduse põhjuseks on planeerimine ja terviseamet võiks vaktsineerimise soovid perearstide käest kokku korjata, et selle alusel teha tellimus vaktsiinitootjatele.
Lia Prigoda leidis, et perearstidel on keeruline järgmise aasta vaktsineerijaid ette prognoosida, kuna inimesed ju mõtlevad ümber. “Vaktsiini peaks olema tellitud nii palju, et kõik soovijad saaksid,” oli Prigoda soovitus.
Kai Lauter leidis, et ega see mõte kõige valem olegi, aga siis peaks looma süsteemi, teavitama avalikkust ja määrama aja, millal vaktsiinisoovijad endast teada peavad andma.
Kuigi huvi on vaktsineerimise vastu on kasvanud, on Eestis gripi vastu vaktsineeritus Euroopa Liidu väikseim – mullu vaktsineeris end 3,2 protsenti elanikkonnast, samal ajal kui Euroopa Liidus vaktsineeris 56 protsenti.
