Connect with us

Uudised

Palgakasvu kärpisid põllumajandus, metsandus ja kalandus

Statistikaamet teatas, et niigi märksa madalama palgatasemega Hiiu maakonnas mullu keskmine bruto­palk aasta varasemaga võrreldes isegi vähenes – põhjuseks brutopalga vähenemine põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonnas.
Kuigi Eesti keskmine bruto­palk kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes 6,5 protsenti, oli nii mõneski maakonnas kasv üle 10 protsendi, aga kolmes maakonnas palk hoopis vähenes. Aastaga langes palk Hiiumaal -1,6 protsenti, 883 euroni, Läänemaal -1,5 protsenti, 1017 euroni ja Saare­maal -0,5 protsenti, 876 euroni.
Statistikaameti juhtiv­statistik Kai Maasoo selgitas, et Hiiu maakonna olulisemad tegevusalad on töötlev tööstus, haridus, avalik haldus, põllumajandus, metsandus ja kalandus, kus palgakulu koondsumma ja täistööajale taandatud töötajate arv olid suurimad.
Ühe põhjusena, miks bruto­palk Hiiu maakonnas samale tasemele jäi, nimetas Maasoo, et siinses töötlevas tööstuses oli brutopalga kasv tagasihoidlik.
“Teistest tegevusaladest mõjutas keskmise bruto­palga langust põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse tegevusala, kus brutopalk langes,” lisas Maasoo.
Lääne maakonnas oli täistööajale taandatud töötajate arv ja palgakulu koond­summa kõige suurem kaubanduses ja kaubandus oli ka see tegevusala, kus brutokuupalk langes.
“Kuna kaubandus on nii suur mõjutaja, siis hoolimata sellest, et mõnedel tegevusaladel palk võis tõusta, mõjutas Läänemaa keskmist enim kaubanduse tegevusala,” selgitas Maasoo.
Saare maakonnas on tegevusala, kus täistööajale taandatud töötajate arv ja palga kogusummad suurimad, töötlev tööstus, järgnevad kaubandus ja haridus.
“Saare maakonnas pidurdasid brutopalga kasvu töötlev tööstus, kus brutopalk ei kasvanud, ning kaubanduse, veonduse ja laonduse, ehituse tegevusalad, kus brutopalk langes,” lisas Maasoo.
Maakonniti oli kõrgeim keskmine brutopalk Harjumaal, kasvades mullu 6,5 protsenti 1353 euroni. Pealinnas Tallinnas oli palgakasv sama kiire ning keskmine palk jõudis 1383 euroni. Keskmise bruto­palga suuruselt järgneb Tartumaa, kus kasv oli 5,8 protsenti ja palk keskmiselt 1215 eurot. Enam kui 10 protsenti kasvas keskmine brutopalk mullu Raplamaal (11,4 protsenti, 1034 euroni), Ida-Virumaal (10,4 protsenti, 997 euroni) ja Võrumaal (10,2 protsenti, 999 euroni.
Eesti keskmine brutokuupalk oli 2017. aastal 1221 eurot, 2016. aastaga võrreldes tõusis see 6,5 protsenti, teatas statistikaamet.

Veel lugemist:

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...