Maaamet teatab, et reformimata maa põllumajanduslikul otstarbel ajutiseks kasutamiseks andmise lepingud kehtivad selle aasta lõpuni. “See aga ei tähenda, et kasutuses olnud maa peaks tänavu harimata jääma, sest maakasutajatel on saagikoristusõigus,” selgitab ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro.
Hiiumaal on seni veel reformimata maal kehtivaid ajutise kasutuse lepinguid 46 põllumaatüki kohta kogupindalaga 386 hektarit. Piirkondlikult jaotuvad need järgmiselt: Käina vallas 17, Pühalepa vallas 12, Emmaste vallas 11 ja Hiiu vallas 5 põllutükki.
Maavanemad sõlmisid lepinguid reformimata maade põllumajanduslikul otstarbel ajutisse kasutusse andmiseks. Nüüdseks on maareform jõudnud niikaugele, et reformimata põllumaa vormistamine lõppeb lähema poole aasta jooksul, mistõttu ei ole maa ajutiseks kasutamiseks andmine enam põhjendatud.
Koristusõigus säilib
Maavanemate sõlmitud lepingud kehtivad kuni 31. detsembrini 2017. Kui aga lepingus märgitud lepingu lõppemise kuupäev on varasem või maa reformitakse enne käesoleva aasta lõppu, lõppeb leping lepingus märgitud või maaomaniku kindlaksmääramise kuupäeval.
Ajutises kasutuses olnud maad võib tänavu sügisel veel siiski harida, kuna maakasutajad saavad vajadusel kasutada saagikoristusõigust kuni 2018. aasta sügiseni. See tähendab, et kui maakasutaja külvas enne lepingu lõppemist, siis võib ta ühe kasvuperioodi saagi koristada ka pärast lepingu lõppemist.
Kui maaametil on teada, et maa senine kasutaja vajab saagikoristusõigust, siis on võimalik selle maa enampakkumisel müümist või rendile andmist korraldada nii, et uus omanik või kasutaja tekib maale alles pärast saagikoristusõiguse lõppemist.
Selleks palub amet maakasutajatel pärast maaametilt teate saamist teavitada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest kirjalikult aadressil maaamet@maaamet.ee või Akadeemia 4, 51003 Tartu.
Seni ajutises kasutuses olnud põllumaa omanikuks saab riik. Sellise maa kasutamiseks andmine ja eraomandisse võõrandamine toimub riigivara kohta kehtestatud reeglite järgi.
Vooro ütles, et amet püüab teha kõik endast oleneva, et pärast maa riigi omandisse vormistamist suunataks seni ajutises kasutuses olnud maad müügi või rendi enampakkumisele selliselt, et nende põllumajanduslik kasutus ei katkeks. Pindalalt väiksemad maaüksused, mis ei ole riigile vajalikud, müüakse avalikul enampakkumisel eraomandisse. Suurema pindalaga põllumaad ja maad, mis võivad tulevikus osutuda riigile vajalikuks, säilitatakse riigi omandis ja antakse rendile avalikul enampakkumisel.
Ajutise kasutaja eelis
Riigimaa müümisel ja rendile andmisel jääb kehtima ajutise kasutaja eelisõigus. Senisel ajutisel kasutajal on eelisõigus maa omandada või saada rendile enampakkumisel pakutud kõrgeima hinnaga. Eelisõigus kehtib juhul, kui rendile antav või müüdav maa on maatulundusmaa sihtotstarbega ja sisaldab haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut ning viimane kasutaja kasutas enam kui poolt müüdavast või rendile antavast kinnisasjast. Eelisõiguse kasutamiseks tuleb senisel ajutisel kasutajal kindlasti osaleda enampakkumisel ning juhul, kui tema pakkumine ei osutu kõrgeimaks, esitada viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise protokolli saamist avaldus eelisõiguse kasutamise soovi kohta.
Amet: Tundke ise huvi
Ajutise kasutamise lepinguga on antud kasutusse ka selliseid põllumaid, mille reformimise viisi ja võimalusi ei ole veel hetkel teada. “Osa sellisest maast ei kuulu ilmselt riigi omandisse jätmisele, vaid erastatakse, tagastatakse või antakse munitsipaalomandisse,” selgitas Vooro. “Seetõttu ei saa maaamet garanteerida, et kõik maa ajutised kasutajad lähikuudel maa reformimise kohta teated saavad.” Kasutajad, kes ei ole hiljemalt 2018. aasta märtsikuu lõpuks sellist teadet saanud, aga soovivad siiski saagikoristusõigust 2018. aasta sügiseni kasutada, võiksid küsida kohalikult omavalitsuselt, kuidas ja millal kasutatavale maale omanik võib tekkida.
Maavalitsuste andmete analüüs näitab, et 24. augusti seisuga oli kehtiva lepinguga kokku 2120 põllumaad kogupindalaga 11 790 hektarit. Nendest 304 maatükki kogupindalaga 1460 hektarit on amet riigi omandisse jätnud ja edastab selle kohta maa kasutajatele peagi teated, et kasutajatel oleks võimalik anda teada saagikoristusõiguse kasutamise vajadusest. Riigi omandisse jätmine on pooleli ligikaudu 1200 ajutises kasutuses olnud maatükil kogupindalaga 7000 hektarit.
