Eesti Ajalooliste Laevade Selts Eesti suurimaid koopialaevu, 17 meetri pikkune ja 5 meetri laiune kaljas, hiidlaste poolt halulaevaks kutsutu, tõrkus laupäeval mööda renne merre minemast. Eest tõmmatuna, tagant tõugatuna liikus see oma neljasaja inimese silme all neli-viis meetrit. Siis purunes kelgu üks tugi neljast ja et mitte riskida laeva külilikukkumisega, jäeti asi seks päevaks pooleli.
Siis jõudis kätte laeva ristiema kord. Laeva ehitusmeistri Andrus Padu üheksaaastane tütar Riin hüüdis, et selle laeva nimeks peab saama HiiuIngel. Halulaeva ehituse algataja ja eestvedaja Ain Tähiste tõmbas katte nimesildilt.
Esimesed aupaugud kahuritest panid ristiema üllatunult küsima, mis juhtus.
Kirikuõpetaja Jaanus Jalakas, kes laeva õnnistas, alustas pidulikku protseduuri lustaka lauluga: “Seda paati pole tehtud linnuluust…”. Kui laevale sai pühitsetud vesi kadakavihaga peale pritsitud, viskas ta ülejäägi Tähistele kaela.
Laevaehitajaid olid tervitamas Pühalepa vallavanem Ants Orav ja Hiiu vallavanem Reili Rand, Hiidlaste Koostöökogu juhatuse esimees Jan Ignahhin ning koopialaevade ehitajad Muhu-, Saare-, Tartu- ja Venemaalt ning projektipartnerid.
Üks laeva emapuu langetajatest tõi tagasi HiiuIngli emapuu, lehise ladva, mis tema käes olnud täpselt seitse aastat seitse kuud ja 19 päeva. Nii kaua kulus laeva emapuu langetamisest selle veeskamiseni.
Helle-Mare Kõmmus koos oma tantsijatega viis oma kaasa Ain Tähiste “Meremeeste valssi” tantsima. Sellega sai pidulik ja oodatud tseremoonia läbi ja HiiuIngel järgmist päeva ootama.
Ükskord lendab kui liblikas
Hiiu Lehele ütles Tähiste, et nimi sai valitud kunagi Hiiu saarel ehitatud Hiiutaadi ja Hiiuranna eeskujul. Kelk ja rennid aga ehitati selleks, et aluse veeskamine kõige vaatemängulisem oleks ning sarnaneks sellega, kuidas sadakond aastat tagasi laevu vette viidi. “Rullikud oleks olnud liiga lihtne lahendus, aga välja tuli nagu ikka – liiga keeruline,” rääkis Tähiste. Ta tänas kõiki, kes olid tulnud sajandi sündmusest osa saama ja vihmahoogudest hoolimata ligi kolm tundi toimuvat jälgisid.
Tähiste ütles maakonnalehele, et neid asju tavaliselt ei dokumenteerita, aga kui laeva veeskamine pooleli jääb, on põhjuseks, et midagi läheb katki. Seekord siis purunes üks tugedest, mis laeva püstiasendis hoidis.
“Me läheme sellega edasi – laeva vettelaskmine on protsess ja see jätkub,” nentis Tähiste laupäeval.
Pühapäeval tulid Suursadamasse kaks Hiiumaa kraanat, ühe roolis Raivo Juhe, teise roolis Ants Proos ning tõstsid HiiuIngli hellalt slipilt vette. Sealt pukseeris purjelaev Lisette selle tagumise kai äärde, kus laeva taglase ehitus jätkub.
“See on Eesti esimene sportkaljas – ükskord sõidab see nagu liblikas, kahe gennakeriga,” lubas Ain Tähiste laupäeval taglastusega imet teha.
