Connect with us

Uudised

EOÜ kutsub kaardistama kaldapääsukesi

Liis Keerberg
Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ) kutsub kõiki linnuhuvilisi sel pesitsushooajal märkama ja kaardistama kaldajärsakutes ja karjääride nõlvades pesitsevaid kalda­pääsukesi.
Hiiumaa linnuvaatleja Leho Aaslaid ütles, et ka Hiiumaal elab kaldapääsukesi. Väikesed kolooniad on teada karjäärides, nii Mangus, Partsis kui Kapastos. Aaslaid oletab, et neid võib olla ka vanades ja uuemates karjäärides, aga ka turbaaunades.
Leidudest teatamiseks on avatud veebirakendus www.eoy.ee/riparia, kuhu saab kirja panna liigi pesitsusvaatlused ja täpsemad andmed koloonia kohta.
Kaldapääsukeste haudeseltsingute kaardistamise eesmärk on saada uusi teadmisi selle omapärase liigi arvukuse ja leviku kohta Eestis ning kasutada neid kalda­pääsukeste elupaigakasutuse ja elu­paikade kvaliteedi uuringu läbiviimiseks. Praeguseks on enamik kaldapääsukesi juba pesitsuskohtadele naasnud, seepärast on kätte jõudnud õige aeg kaldapääsukeste kaardistamisega alustada.
Kaldapääsukese arvukus on meil juba mitu kümnendit langenud ning praeguseks kukkunud 5000-10 000 paarini.
“Soovime linnuhuviliste ja kaevandajate abiga välja selgitada, millised tegurid mõjutavad meie kalda­pääsukeste pesitsusaegset arvukust ja kuidas saaksime selle liigi käekäiku Eestis parandada,” selgitas EOÜ kalda­pääsukeste projekti juht Liis Keerberg.
Kaldapääsukesed on põneva eluviisiga linnud, kes pesitsevad kolooniatena veekogude kaldajärsakutes ja paljandites, karjääride järskudes nõlvades ning ajutistes liiva- või pinnasekuhjades. Erandlikumatest kohtadest on linnud rajanud pesakoopad näiteks maja vundamendi auku või sõjaaegsesse kaitsekraavi. Sageli pesitsevad nad liiva-, kruusa- ja turba­karjäärides, kolooniaid on kohatud ka paekarjääride sõelmetes, põlevikivikarjääride pinnasevallides ja tranšeedes.
Keerberg lisas, et aktiivsetesse karjääridesse loendama minnes tuleb karjääri omanikuga eelnevalt ühendust võtta ja juhinduda ohutusnõuetest. Karjääri haldaja kontaktid leiab enamasti karjääri peasissepääsu juurest. “Senised kontaktid kaevandajatega on olnud head ja loendamise soovi on suhtutud vastu­tulelikult,” ütles Keerberg.
Võimalusel tuleks kalda­pääsukeste eluolu jälgimas käia kahel korral: nii vara­suvel (mais-juunis) kui ka poegade toitmise ajal juulis. Mitmel korral kolooniat külastades saab andmeid selle kohta, kuidas pesitsus on kulgenud. Teinekord võib nõlv variseda või pesitsejaid kimbutada röövloomad, kes pesakoopaid suuremaks kaevavad. Selliste jälgede ülestähendamisest on uuringu korraldajail palju abi. Täiendavad andmed sama koloonia kohta saab samuti lisada kaldapääsukeste veebi­rakendusse.
Leho Aaslaid palus meelde tuletada, et endiselt on veebilehele www.eoy.ee/aastalind oodatud ka aastalinnu – turteltuvi vaatlused. Seni on Hiiumaal olnud ainult üks aasta linnu vaatlus.

Veel lugemist:

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...