Hergo Tasuja Kohtume Tiit Madalveega tema kodus. Veel enne tervitab mind sõbralik koer. Vahel liigagi sõbralik, nagu märgib peremees.
Madalvee käis alles äsja puusaliigese operatsioonil ent ega see teda paigal hoia. Liikumisel on küll toeks kargud, sest arst andis sellise käsu, aga jõudumööda teeb ta siiski trenni. Kahekordne NSVL meistersportlane ikkagi.
Madalvee on tegelikult pealinnapoiss. Hiiumaale kutsus teda 30 aasta eest tööle Paul Niit. Mees, kes 1983. aastal pälvis esimesena tollase Putkaste sovhoostehnikumi teenetemedali.
Esimesel korral andis Madalvee eitava vastuse, sest tema abikaasa Ingrid ei nõustunud saarele kolima. Aasta hiljem, augustiks 1981 oli Ingrid meelt muutnud ning sovhoostehnikum sai kehalise kasvatuse õpetajaks vabamaadluse meistri tiitliga pärjatud sportlase.
Koolimaja uus nägu
Hariduspõllule Madalvee kündma jäigi. Suvel 1994 sai temast Suuremõisa põhikooli direktor. “See oli minu jaoks täiesti tundmatu maa,” tunnistab ta tagantjärele.
Samal ajal kui abikaasa Ingrid meile teed ja kooki serveerib, selgitab Madalvee, mis olid tema esimesed ettevõtmised uues ametis: kuivkäimla asendati kaasaegse WC-ga, parandati välistrepp ja muretseti lisaradiaatorid.
“Kuna ajad olid rasked, pidin selle jaoks toetust niiöelda kerjama minema,” meenutab Madalvee.
Ants Vahtras, kes samuti maadlusega tegelenud, ja ettevõtja Ain Tähiste ulatasid talle lahkelt abikäe. Tollane vallavolikogu esimees Ülo Sinisoo toetas kooli lausa isikliku rahaga. Niisamuti USA rahukorpus ja NY Eesti abistamise komitee. Koolimööbel õnnestus pikkade ja korduvate telefonikõnede abil saada Soome kirikuorganisatsioonidelt. “Saime veel ise sobiva välja valida ja mööbel oli tõesti korralik,” on Madalvee siiani rahul.
Kogemusi hankimas
Kui koolihoone hakkas uut ilmet võtma, leidis direktor, et oleks vaja ka iseenda kallal tööd teha. Ta külastas Vanalinna hariduskolleegiumi, mida ühendas Suuremõisaga asjaolu, et töötati vanades hoonetes.
Madalvee ütleb, et edaspidi järgis ta oma töös selle kooli direktori Kersti Nigeseni haridusfilosoofiat: “Lapsed on erinevad – keegi väsib, keegi ei saa aru, keegi rikub korda – kõik see aga häirib kogu klassi tööd. Proua Nigesen oli korraldanud nii, et igal ajahetkel oli õpetajal võimalus abivajav õpilane suunata kogenud pedagoogi hoolde. Ja seda tehti koolis, kuhu õpetajad valiti konkursi korras!”
Madalvee leiab, et praegu, kus kool Suuremõisa kooli õpetaja töötab korraga koguni kolme klassi õpilastega, oleks sellise tugiisiku olemasolu hädavajalik. “See ei ole ju vaid ühe õpilase probleem, vaid häirib kogu klassi tööd,” ütles Madalvee. “Mul on kahju praegustest õpetajatest, kel tugisüsteemi puudumise tõttu päris raske.”
Õpetaja on kasvataja
Aastal 1994 võttis direktor uueks uurimisobjektiks uuendusliku Rocca al Mare kooli. Seal hakkas talle silma, kui vaiksed on vahetunnid. “Iga koolitöötaja oli samal ajal ka kasvataja – see oli kooli asutaja Hannes Tamjärve hariduspoliitika üks nurgakividest,” rääkis Madalvee, kes soovis sarnast korda ka oma koolis juurutada.
Ta tunnistab, et päriselt nad seda ei saavutanud, ent üle õnnestus võtta Rocca al Mare esmaspäevahommikute idee. Ehk kool kogunes kord veerandi jooksul saali, et kohtuda mõne huvitava külalisega. “Meie hommikud avas Timo Lige, kes õpilastele väga sügava mulje jättis. Hiljem kuulasime näiteks Ave Alavainut, Rein Urmani ja Mati Nuudet,” loetles Madalvee.
Õpetajatega vedanud
Endine direktor ütleb, et tal on elus vedanud. Nii ka kolleegidega, kes olid oma ala professionaalid. Suuremõisa põhikoolis moodustus ühtne kollektiiv, kel ühised eesmärgid koolis, aga kes käisid näiteks ka ühistel piknikel.
Kõik ei tulnud niisama lihtsalt. Suurt vaeva tuli näha inglise keele õpetaja leidmisega. Appi tuli Hiiumaal elanud jänki Douglas Wells, kes viis Madalvee kokku USA rahukorpuse Tallinna osakonnaga. Sealtkaudu leiti järjest kolm õpetajat, kellest igaüks kaks aastat koolis töötas.
Väga tähtsat rolli mängisid koolielus ka kohalikud õpetajad. Neist number üheks nimetab Madalvee Ade Erki, kes selleks ajaks oli juba poolsada aastat koolis töötanud, sellest 13 direktorina. “Tema õlule veeretasin töö õpetajatega, kogu didaktika poole. Näiteks külastas ja hindas ta uute õpetajate tunde,” rääkis Madalvee.
Ta meenutas, kuidas Erk tuli kord ühest tunnist välja, olles siiralt vaimustuses: “Kõik on nii täpselt paigas!”. See oli värske õpetaja Mare Aasma tund.
Madalvee on siiani veendunud, et valla otsus Palade kooli dikretoriks tõusnud Aasma 2006. aastal kohalt minema lasta, näitab lihtsalt küündimatust.
Madalvee meenutab, kuidas ta esimese tööaasta augustis tahtis õpetajate klassiruumid üle vaadata ja lasta korda teha, aga Reet Sauer, Eha Remmelkoor ja Maimu Juhe olid selle tööga juba lõpusirgel.
Ants Rebane, Sirje Heinma, Aita Pääsuke, Katrin Noorkõiv, Margus Sõmer ja kõik teised, kes nendel aastatel oma oskused ja energia koolile pühendasid, on Madalveel meeles ja ta on neile siiani tänulik.
Aastatel 1995–2008 Suuremõisas töötanud pedagoog Margus Sõmer meenutab endist direktorit samuti vaid hea sõnaga: “Ma tulin Hiiumaale kui täiesti tundmatusse kohta. Algusest peale oli ta mulle sisseelamisel suureks toeks. Tema poole võisin ma muredega igal ajal pöörduda. Ja direktorina ei püüdnud ta tekitada mingit ülemuse-alluva suhet.”
“Rahuldavaga” ei lepi
Töö koolidirektorina lõppes Madalveel aastal 2002. Peamine põhjus selleks oli asjaolu, et talvisel koolide inspekteerimisel anti Suuremõisale hinne “rahuldav”. “Olin veendunud, et tänu meie õpetajate pühendumisele olime väärt enamat. Tol perioodil olime edukad riiklike tasemetööde arvestuses, aineolümpiaadidel, edukad olid ka keskkoolis jätkajad,” ei ole Madalvee toonase hinnanguga päri.
“Mulle tundub, et kooli konkurentsivõime tõstmiseks oleks vaja kooli juhtima inimest, kel on värskeid ideid, energiat. Et midagi muuta, peab asju vaatama värske pilguga,” ütles ta lahkumist põhjendades toona Hiiu Lehele.
Veel neli aastat pidas ta koolis kehalise kasvatuse õpetaja ametit, seejärel tegi Suuremõisa põhikooliga lõpparve.
Hiiumaa ametikoolis on tal aga jätkuvalt neli tundi kehalist kasvatust nädalas, lisaks jõutreeningud huvilistele.
Oma tundides rakendab ta ikka sama põhimõtet, et hinne tuleb panna õpilase arengu järgi. “Kui poiss, kes ei suuda teha ühtegi lõuatõmmet, mõne nädala pärast ühe ära tõmbab, on ta positiivse hinde ära teeninud,“ selgitab Madalvee.
Noormeeste kehalise võimekuse tõstmiseks ja ajateenistuseks ettevalmistamiseks algatas Madalvee ka Isamaalise Fitnessi sarja, kus võisteldakse erinevates jõu- ja vastupidavusharjutustes.
Ja mullu tegi ta kõigile temast hulga noorematele fitnessivõistlejatele silmad ette, tõmmates lõuga 50 korda!
Hergo Tasuja
Hiiuleht@hiiuleht.ee
