Haruldane sündmus – Tiiu

Tiiu nimepanek oli Hiiu saare jaoks ajalooline ja haruldane sündmus – Tiiu on 2015. aastal Kärdla sadamas ristitud Lisette järel teine suur laev, millele üle aasta­kümnete siin saarel nimi pandud.
Tavapäraselt saab laev nime ehituskohas vettelaskmisel, kuid Hiiu saarel pole pärast sõda suuri laevu ehitatud. Enne sõda ehitati ja ristiti saare randades palju puulaevu. Teine maailmasõda ja nõukogude okupatsioon tegid sellele lõpu. Küll valmis Hiiumaa liinil sõitnud laevu mujal sadamates. Nii näiteks käis Helle-Mare Kõmmus Vohi­laidu ristimas 1983. aastal Riias ja Katrin Kallisma Saaremaa Laevakompanii parvlaeva Hiiumaa ristimas 2011. aastal Norras.
Vedaja TS Laevad juht Kaido Padar on meedias öelnud, et Türgi ja Poola laevaehitajad ristimistalitust korraldada ei soovinud ja tänu sellele said nimepaneku peost osa nii suur hulk pealinlasi, kui saarlased-hiidlased.
Helgi Põllo, kes käis Tiiu sõsarlaevale Leigrile nime panemas Tallinnas, ütles, et pigem ongi tegu paganliku õnnistamise kui ristimisega. “Leiger ja Tiiu on ju paganad, aga ristimine on ikkagi kristlik asi – see siin oli pigem õnnistamine, hea õnne kaasaandmine – neid asju on siin saarel ehk ikka tehtud,” oletas Põllo, kes on Hiiumaa muuseumi teadus­direktor. “Nimeandmine oli jah, pigem laeva vettelaskmisel, nii et need on nagu kaks erinevat asja – tavad on pisut mugandunud, kuna ehituspaik on nii kaugel.”
Põllo ütles, et tema oleks Türki sõitnud heameelega, teisalt on tore, et nii palju hiidlasi sellest peost osa sai. “Me peame tundma, et see on MEIE, Tallinnas seda tunnet nii ei tekkinud, kuna sinna ei saanudki kõik vabalt tulla, aga see siin on kodune ja oma ja sedapidi hästi südamlik.”
Kaht laeva võrreldes märkis Põllo, et Tiiu, nagu naisterahvale sobilik, on siledama näolapiga kui Leiger.
Veomahu hüppeline kasv
Tiiule soovis õnne Tallinna Sadama juht Valdo Kalm. Minister Kadri Simson ütles, et on jälginud nelja uue parv­laeva Eestisse saabumise saagat ning avaldas lootust, et see on nüüd lõppenud ja laevad toovad saartele palju külalisi.
“Eesti on mereriik ja see­pärast peavad meil olema head laevad ja ma olen veendunud, et Tiiu on hea laev ja temaga on rõõm sõita,” ütles minister ning avaldas tänu TS Laevad juhile Kaido Padarile.
Tänusõnad ütles ka Hiiu maavanem Riho Rahuoja, kelle sõnul on Tiiu tulekuga Hiiumaa parvlaevaliinil toimunud kvalitatiivne hüpe. “Nii suurt veomahtu pole kunagi varem meie käes olnud,” nentis maavanem.
Maavanem tõi võrdluse, et kui saarlased taastavad uute laevadega endise veomahu, mis oli siis, kui neil sõitsid Muhumaa ja Saaremaa, siis hiidlastel, võrreldes endiste kõige paremate aegadega, kasvab veomaht enam kui kolmandiku võrra.
Seejärel eskortisid parvlaeva Tiiu kaptenid Guldar Kivro ja Tanil Kütt ristiema Helen Kõmmuse punase vaibaga kaetud pjedestaalile. Kõmmus rääkis Leigri Tiiust, kellest pole täpselt teada, oli ta ikka Leigri naine või mõni muu lähikondne. “Räägitakse kas Leigri naisest, nimesid nimetamata, või siis Leigri Tiiust, tiitleid lisamata,” rääkis Kõmmus.
“Saagu sinu nimeks Tiiu! Olgu sul õnne igal merereisil ja jõua alati kindlalt ja turvaliselt kodusadamasse tagasi! Hoia kõiki meie inimesi, meremehi, lapsi, laevaperet, hiidlasi ja rahvast üle Eestimaa ja üle ilma, kes sinuga seilama saavad! Saatku sind ikka soodsad pärituuled ja olgu sul seitse jalga vett kiilu all!” hüüdis ristiema ja heitis šampusepudeli vastu laevakülge, kus see pauguga kildudeks purunes. Tiiu laevavile ja Emmaste puhkpilliorkester tervitasid kuutsadat peolist.
Esimesena lubati laevale astuda kits Evelinil ja Tõnu Otsasonil.
Kivro: Väga head laevad saime
Kivro, kes üheksa kuud viibis Tiiu ehituse juures Türgis Sefine laeva­tehases, ütles, et Tiiu ja selle sõsarlaevad on väga hea manööverdamisvõimega. “Neil on asimuut-
trasterid ehk nii vööris kui ahtris on 360 kraadi keeratavad vindid – see tähendab, et saame laeva liigutada diagonaalis, külje peale, edasi-­tagasi – kuidas iganes vaja on,” rääkis kapten Kivro.
Juhul kui merest vesi niiöelda otsa saab, kehtivad uute laevade puhul samad sügavus­numbrid kui eelmiste uute aluste puhul. “Kõik sõltub tegelikult autode kogusest ehk kui vesi väga madalaks ikka läheb, peame pealevõetavate autode hulka piirama, aga me saame ikkagi sõidetud,” selgitas kapten Kivro.
Hea uudis on see, et ei Leiger ega Tiiu ei karda kanalites sõites külgtuult. “See laev on võimeline liikuma diagonaalis ehk siis arvuti paneb paika, kuidas meie automaatrooli pealt liikumistrajektoori valime,” selgitas kapten. Ka külglaine ei tee uutele alustele erilist muret – kõigub küll, kuid see ei mõjuta ei kiirust ega ohutust. “See peab olema ikka väga suur torm kui reis ära jääb,” ütles Kivro. Samas viitas ta sadamate eeskirjadele, milles laeva väljumis­piiranguks on tuule kiirus 25 meetrit sekundis.
Kuldar Givro on olnud nii Leigri, Tõllu kui ka Tiiu ehituse juures, kuid suuri erinevusi välja tuua ei osanud kui ehk siis mõned vead. Tiiu juures tõi ta välja mõnusa sisekujunduse – puit, ümarad nurgad.
Kivro ei osanud öelda, kumba liini kaptenitel rohkem sõita meeldib, kas Saaremaa lühikest või Hiiumaa pikka. “Järgmisel nädalal hakkan harjutama, siis selgub,” ütles ta.
Kapten Kütt, kes tegi esimese reisi Tiiuga Tallinnast Heltermaale ning enne seda oli Regula kapten, ütles, et on mõnda aega sõitnud Rohuküla–Heltermaa liini ja kaks päeva sõitnud ka Tõlluga naabrite juures.
“Kui võrrelda, mis vahe on, siis ühes kohas on kiired otsad, ei pea muretsema kanalite pärast ja jõuad sihtkohta palju kiiremini. Ka kehva ilmaga jõuad lühikese otsa kiiresti ära teha, aga pikal sõidul võib ilm muutuda näiteks kanalis sõitmise ajal. Selles mõttes on Lõunaliin laeva­juhile mugavam ja Põhjaliinil on kanalite tõttu navigeerimist rohkem,” arutles kapten Kütt. Kokku võttis ta arutluse nii, et mõlemal liinil on oma head ja vead.
Parvlaev Tiiu hakkab reisijaid vedama Rohuküla–Heltermaa liinil paaris parvlaevaga Leiger.  Alus väljus esimest korda liinile pühapäeva hommikul Heltermaa sadamast. Esimese reisija diplomi sai Kärdla elanik Edith Pruul.