Connect with us

Uudised

Sulev Alajõe: Rootsi keel oleks trump

Kui 90ndatel tulid välisfirmad Eestisse, kuna meie kulubaas oli oluliselt madalam Skandinaaviamaade omast, siis praeguseks on see võrreldes Leeduga oluliselt kallim. Nii et see eelis on ära kadunud ja me oleme arengu järgmises faasis, kus peame rõhutama meie head kvaliteeti, mõningaid logistikaeeliseid, kus peame suutma näidata meie ülikoolide potentsiaali. Samasse ritta saab panna ka rootsi keele oskuse.

Paljudel ettevõtetel on Skandinaaviasse jäänud veel müügivõrk, millega nad eelkõige katavad Skandinaavia turgu. Kui meie inimestel oleks lõppturutarbija keeleoskus olemas, saaks ka need töökohad siia järgi tuua. Need on just niinimetatud kontoritöökohad, mis noorematele ja haritud inimestele rohkem meeldivad. Teame, et noori on tänapäeval väga raske tootmisesse tööle meelitada, sest raskem ja rutiinne töö neid ei paelu.

Keeleoskusega saaksime luua täiendava põhjuse, millega minna välisettevõtte omaniku juurde ja öelda, et sa võid julgelt oma laienemisplaane ellu viia, sest meil on nüüd piisavalt keeleoskusega inimesi. Ja kui räägime rootsi keele oskusest, siis see on mitte ainuüksi 10 miljonit Rootsi elanikku, vaid see on 20 miljonit inimest, sest ka taanlased, norrakad ja soomlased saavad rootsi keelest väga hästi aru.

Näiteks lennufirma SAS klienditeenindusele osutab kõneteenust fi rma, mis asub Tallinnas, saksakeelne kõnekeskus aga tegutseb Võrus ja selle kliendipiirkonnaks on Baierimaa.

Kuna Võrus on üldhariduskoolis hoitud väga tugevate traditsioonidega saksa keele õpet, siis need, kes on B-keelena õppinud saksa keelt, läinud ülikooli ja lõpetanud saksa filoloogina, on leidnud põhjuse minna kodulinna tagasi ja saanud tööd kõnekeskuses.

Samasuguse tugeva rootsi keele oskuse võiks luua Lääne-Eestis. Oleme Rootsile kõige lähem piirkond, meil on ka ajaloolisi sidemeid ning Lääne-Eestisse investeeritud väliskapitalist moodustab Rootsi kapital 39 protsenti – siin on Rootsi osatähtsus keskmisest suurem.

Meil on kasutamata võimalusi just rootsi keele oskuse puudumise tõttu ning selle õppe toomine annaks väga praktilise võimaluse kogukonnale, et siin tekkiks juurde uusi ja põnevamaid, teistsuguseid töökohti.

Veel lugemist:

Nööbist kinni

Kes tohib Hiiumaa vallavalitsuses kasutada kütusekaarti? Kas osavallavanematel on kütusekaart? Kas varasemalt (enne Aivar Viidiku juhtumit – R.V) on täheldatud kaartide väärkasutamist? Kuidas on...

Uudised

Neli aastat pole vald ohtlike jäätmete kogumisringi tellinud ja nüüdne osutas, kui suur vajadus tegelikult sellise teenuse järgi on, sest autod said enne täis,...

Persoon

Kärdla linna haljastuse eest hoolitsevad Mai Sinilaid ja Sirje Voitka lähevad lausa hoogu, kui hakata arutama teemal, mis teeb Kärdlast Kärdla või milline on...

Digileht

Hiiu Leht 03. aprillil Eiffeli eelkäija sai 150 Ohtlike jäätmete ringil jäi ruumist puudu Kas osavallavanemal peaks olema kütusekaart? Kaks naist loovad Kärdlas ilu...