Lennukid on Hiiumaa ja mandri vahel lennanud üle 70 aasta. Kui seni on lennuliikluse suurimaks takistajaks olnud halb ilm ja udu, siis järgmisel aastal peaks see probleem lahenema tänu Kärdla lennujaama ümberehitusele ja uuele tehnoloogiale.
Vähem kui pooletunnine lennusõit on oluline paljude hiidlaste jaoks, kelle töö iseloom nõuab kiiret liikumisvõimalust. Ajasäästlikust variandist võib aga saada katsumuste rada, kui lennujaama kassast hommikul helistatakse, et ilmaolude tõttu on reis tühistatud. Jääb jõudmata pealinna erialaarsti vastuvõtule, mida on kaua oodatud või kokkusaamisele, kuhu on kokku tulnud partnerid üle Eesti.
Eelmisel aastal, mil riik tellis 495 reisi, jäi ilma tõttu ära 31 lendu. Mõni aasta varem, aastal 2011, mil riik tellis 619 reisi, jäi ära suisa 40 lendu, seega tühistati iga 16. reis. Kokku jäi aastatel 2014–2016 ilma tõttu väljumata 78 reisi.
Lennuühendus on oluline ka mandrilt tulevate arstide vastuvõtuks Hiiumaa haiglas – arvestades autoga Tallinnast Hiiumaale jõudmiseks kuluvat aega, on nende ilmselge eelistus ajasäästlikum valik ja ühe reisi tühistamine võib mõjutada sadu inimesi meie saarel.
GNSS lubab maanduda ka uduga
Tallinna Lennujaam loodab, et 2018. aastal Kärdla lennujaamas tehtavad uuendused suurendavad nii lendude arvu kui ka seeläbi reisijate usaldust lennuühenduse vastu. Uuenduste käigus rekonstrueeritakse lennurada ja perroonid ning korrigeeritakse lähenemis- ja rajatulede asetust. Tööde valmimise järel saavad Kärdlas maanduvad lennukid eeldatavasti järgmise aasta lõpust rakendada satelliidipõhiseid GPSmaandumisprotseduure ja tõenäoliselt maanduda ka siis, kui pilved on 300 jala kõrgusel. Tallinna lennujaama hinnangul väheneks selle seadme abil Tallinn-Kärdla regulaarliinil ärajäänud reiside arv poole võrra.
Kärdla lennujaama juht Allan Mäll kinnitas, et GNSS jaoks vajalike tööde ettevalmistamisega on alustatud – käsil on rajatööde projekteerimise hanke ettevalmistamine, järgneb ettevalmistus protseduuride väljatöötamiseks. Tööd peaks valmis saama ja GPSmaandumisprotseduurid käivitatud eeldatavalt 2018. aasta lõpuks.
Regionaalpoliitiliselt tähtis
Meie lennuliinid – nii Tallinn–Kärdla kui ka Tallinn–Kuressaare – on regionaalpoliitilise tähtsusega loodud selleks, et tagada kiire ühendusvõimalus saartega, mitte majanduslikult tasuv äriprojekt.
Iga ärajäänud reis mõjutab lisaks selle päeva reisijatele veel pikaks ajaks ka paljude teiste suhtumist lennuliikluse usaldatavusse. Ka sel aastal see numbrite kurb jada aina täieneb – jaanuaris on tühistatud juba 8 reisi, veebruaris praeguseks 4. Möödunud nädalast on värskelt meeles päev, mil ka laevad ei liikunud ja nii Kärdla kui ka Tallinna suunalt oli ootel lennukitäis reisijaid, kuid lennuk pöördus Kärdla kohalt tagasi, sest rada ei olnud tuisu tõttu piisavalt nähtav.
Lisanduvad veel ilma tõttu edasilükatud reisid, mis niigi vähestest talvistest reisijatest vaid üksikud entusiastlikud lennukikasutajad alles jätavad.
Analüüsisime koostöös Kärdla lennujaamaga nende logiraamatu ülestähendusi päevade kohta, mil reisid ära jäid. Andmetest on näha, et enamasti sunnivad väljalennust loobuma Kärdla lennuvälja kohal olevad pilved, mis on nii madalal, et lennuohutuse nõuded ei luba sellise nähtavuse korral lennukil maanduda (kui pilvede kõrgus on valdavalt alla 300 jala).
Saarlastel uus süsteem ammu olemas!
Kui võrrelda meie liinilende Kuressaare omadega, siis sealsetele reisijatele on ilmaprobleem võõras – aastaid ei ole halva nähtavuse tõttu ära jäänud ühtegi reisi. Kuressaare lennujaamas on juba viis aastat kasutusel täppismaandumisseade ILS (Instrumental Landing System), eelmisel aastal lisandusid maandumisprotseduurid GNSS (Global Navigation Satellite System).
Tallinna lennujaam on aastaid otsinud erinevaid variante, kuidas vähendada ilmastikuolude mõju ka Kärdla lendudele. Seni oli jutuks ILSi paigaldamine – siis saaks lennukid maanduda ka 200 jala kõrgusel olevate pilvedega. ILS läheks maksma ligi miljon eurot, aga selle olemasolul oleks viimase kahe aasta jooksul ära jäänud reise 42 asemel olnud vaid kaks.
Ainult majanduslikku tasuvust silmas pidades sellist investeeringut teha ei oleks mõistlik. Reisijate arv on meil ju tagasihoidlik – viimase kümne aasta parimaks tulemuseks on
2011. aasta 10 011 reisijaga. Aasta keskmine reisijate arv on viimastel aastatel pigem 7000 ringis. Viimase kuue aasta lendude keskmine täituvus on 44 protsenti, st 19kohalises lennukis on ühes suunas reisijaid keskmiselt kaheksa. Seejuures tuleb meeles hoida, et riik on aastaid maksnud mõlemal regionaalliinil 80 protsenti reisi hinnast ise kinni.
Majanduslikel kaalutlustel on Tallinna lennujaam otsinud ilmaolude mõju vähendamiseks ILSile alternatiivseid variante. Loodame siiski, et leitakse võimalus Kärdla lennujaama ka täppismaandumisseadme rajamiseks, mis annaks lennukitele võimaluse maandumiseks peaaegu iga ilmaga ja parandaks märgatavalt ka võimekust elutähtsa teenuse osutamiseks Hiiumaal.
Ei saa nõustuda arvamusega, et kui reisijaid on vähe, siis pole seda mõtet teha. Reisijate arv saab kasvada vaid juhul, kui reisijad saavad kindlad olla, et reis õigel ajal toimub.
Riik peaks senist saarte lennuühenduse toetavat suunda hoidma ka pärast riigivalitsemise maakondliku taseme kaotamist, kui lennuühenduse korraldamine uuest aastast maavalitsuselt maanteeametile üle antakse.
Piret Sedrik
maasekretär
