Põikpäisus jätab Hiiumaa ilma 1,1 miljonist eurost

Praeguseks on kõik kolm haldusreformi piirkonnakomisjoni koos käinud ja teinud otsuse eelmise aasta lõpuks vabatahtlikult mitteühinenud omavalitsuste tuleviku suhtes.
Komisjonid esitavad oma ette­panekud valitsusele, mis hiljemalt 15. veebruariks teeb otsuse uute omavalitsuste moodustamiseks ning saadab selle otsuse projekti asjaosalistele omavalitsustele. See­järel on valdadel kuni 15. maini ehk kolm kuud aega kokku leppida liitumisega seotud üksikasjades või esitada oma vastuargumendid. Pärast seda, hiljemalt 15. juuniks, peab valitsus kujundama oma lõpliku seisukoha ja võtma vastu otsuse uute omavalitsuste moodustamise kohta.
Aasta esimesel nädalal koos istunud haldusreformi Lääne-­Eesti piirkonnakomisjoni seisu­koht Hiiumaa omavalitsuste ühinemise osas oli väidetavalt üsna üksmeelne ja ühene ning valitsusele tehakse ettepanek Emmaste ja Pühalepa valla sundliitmiseks Hiiu-Käina ühisvallaga. Ehk Hiiumaa vald sünnib sügisesteks kohalikeks valimisteks kõigi praeguste valdade osalusel.
Kindlasti on selle otsuse taustal oluline märkida, et see seisukoht ei ole valitsus­tasandil haldusreformi seaduse menetluse käigus ega ka valitsuse vahetusega muutunud. Ehk kogu haldusreformi protsessi jooksul on Hiiumaale antud sõnum ühest ja ühisest omavalitsusest. Kuni 31. detsembrini 2016 oli võimalik selle saamise ja edasise toimimise kõigis tingimustes ka omavahel rahulikult kokku leppida.
Paraku läks elu teisiti. Kainet ja praktilist mõistust hakkasid varjutama emotsioonid ja põhimõtted, mis jagasid kahte leeri mitte ainult senised omavalitsusjuhid, vaid ka juhtivate erakondade kohalikud juhtpoliitikud. Mis on kõige selle tulemus?
Esiteks see, et 15. oktoobril 2017 toimuvatel kohalikel valimistel valitakse kohaliku rahva esindajaid ühtsesse Hiiumaa volikokku. Haldusreformi seaduse järgi peab Hiiumaa elanikkonna arvu arvestades ühisvalla volikogus olema vähemalt 19 liiget. Ehk meeldib see või mitte, tuleb hiidlastel uuest volikogu­perioodist Hiiumaa asju ühiselt ajada.
Teiseks jättis soovimatus teha koostööd ja leida lahendusi Hiiumaa ilma
1,1 miljo­nist eurost. Täpsemini 300 000st eurost nii Pühalepale kui Emmastele ja 500 000st eurost kogu Hiiumaale, mis oli lubatud boonusena maakonnamõõdus omavalitsuse tekke eest.
Ja lõpetuseks.
Kuna Emmastel oli ühinemistoetuse raha valla eelarve­strateegiasse sisse planeeritud, ei ole lõpulauseks midagi muud öelda, kui et keegi teine ei tee hiidlastele rohkem liiga ega ole nende suuremad vaenlased kui nad ise.

Aivar Viidik
hiidlane