Kui mõõdukas stress üldjuhul motiveerib inimesi ning aitab eesmärke saavutada, siis liigne ning pikaajaline stress mõjub tervisele halvasti.
Stressi võib kõige paremini iseloomustada kui emotsionaalset ja vaimset pingeseisundit, mis liigses koguses ja pikema aja jooksul nii inimese enesetundele kui ka sooritustele mõju hakkab avaldama. Stressi peab olema õiges koguses, ta peab olema lühiajaline ning erinevate meetoditega leevendatav.
Tunne stressi sümptomeid:
- unetus;
- ärevus;
- depressioon;
- selja- ja peavalud;
- kõrge vererõhk;
- ülesöömine ja ülekaal;
- nõrgenenud immuunsüsteem jpm.
Tunne stressi põhjuseid:
- suured elumuutused;
- pinged tööl ja suhetes;
- mured enda või lähedase tervise pärast
- liigne koormus ja sellest tingitud ajapuudus jpm.
- Hoolitse oma tervise eest:
- kõnni stress kehast välja – mõõdukas ja regulaarne kehaline aktiivsus on hea stressi leevendaja;
- toitu tasakaalustatult ja regulaarselt;
- joo vett, et vältida vedelikupuudust;
- vähenda kofeiini ja suhkru tarbimist;
- väldi alkoholi, suitsetamist või vähenda nende tarbimist;
- maga piisavalt – ideaalne valem peaks olema 8h und, 8h tööd, 8h muid tegevusi;
- tegele enda jaoks meeldivate asjadega;
- võta aeg maha! Lülita end oma igapäevasest keskkonnast välja ja puhka.
Enneta stressi tööl:
- leia eesmärk, miks seda tööd teed ning keskendu sellele;
- tee regulaarseid pause;
- vasta meilidele kohe – kohustuste edasi lükkamine tekitab pinget ja kuhjab töid;
- keerulisemad ülesanded soorita päeva esimeses pooles, kui aju on puhanud;
- korrasta töölaud mittevajalikest asjadest ;
- jaga suuremad ülesanded väikesteks osadeks;
- planeeri oma aega – pane kirja asjad, mida on vaja teha kohe;
- õpi ütlema “ei” – inimene ei pea kõike suutma, vajadusel jagage ülesandeid.
Egle Türk
Ida-Tallinna Keskhaigla neuroloogiakeskuse
peavaluõde
