Lednice loss näeb eemalt kõigi oma sakmete, teravkaarte ja tornikestega välja väga uhke. Tegelikult on see gootilik pillavus üsna uus, pärinedes XIX sajandi keskelt. Alguse sai see loss sootuks renessanssvillana, hiljem ehitati barokne loss, kuniks see pseudogooti stiilis ümber kujundati.
Lednice loss oli Liectensteinide suveresidents. Peris kena suvila… Samas, ehkki väliselt efektne, hakkas see sakiline hoonemürakas mulle miskipärast disniländilikult mõjuma. Olgu kuidas on, loss loob suurepärase tausta kõrval asuvale regulaarpargi alale. Midagi sellist olin ma seni vaid fotodelt näinud – jah, see oli võimas ja meeleolu loov.
Kumeravormilise palmimaja ja lossi ette olid pottidega välja veetud karus- ja datlipalmid. Kõikjal madalad pukspuudest pügatud hekilabürindid. Teisal kerkisid pukspuuhekid 2, suisa 4 meetri kõrguseks. Ka valgepöögid olid pügatud hekiks või koonusteks. Kõige uhkemad aga olid lõputud 5 m kõrgustest jugapuudest kujundatud elavmüürid, mis aia osadeks eraldasid.
Pargis leidusid krüptomeeria ja sihvakas idakuusk. Eriti huvitavad või tegelikult kurvad olid kaks kalifornia pähkeljugapuud (Torreya californica), kellele hekkidega kaitstud kasvukohast hoolimata on talv paha teinud. Kahejalase tüveläbimõõduga ja 10 meetrit kõrge puu on täiesti hukkunud, veidi saledam, kõvasti tagasi lõigatud isend üritab vaevaliselt taastuda. Kalifornia pähkeljugapuu on oma kodumaal haruldaseks jäänud ja maailma suurimad isendid asuvad nüüd hoopis parkides, näiteks Inglismaal.
Topiaaria ehk puude-põõsaste kujundamise kunst annab huvitavaid tulemusi ja Lednices leiduv kuulub kindlasti Euroopa tähelepanuväärsete hulka. Kuid Lednice pargi peaosa moodustab siiski tohutu suur vabakujuline ala. Dyje ehk Thaya jõgi veestab võimsat tiigilahmakat, milles asub 17 saart. Üks neist kannab nartsissisaare nime. Suuremad saared on ühendatud sildadega. Läbi pargi kulgeb ka kanal, kus laevaga lõbusõite tehakse. On puudegruppe, metsasalusid, on lõputuid vaateid, sh eri nurkade alt lossile ja pargi tagaosas asuvale 60 m kõrgusele minaretile.
Silma hakkas veel mitmeid pargiehitisi, nagu mauri stiilis pumbamaja ja Rooma akvedukt Grotisaarel, mis muidugi ei pärine Rooma ajast, vaid on hilisem butafooria, ehitatud 1807. aasta paiku.
Puude vahelt avanevad avarad vaated ja niidetavad heinamaa moodi välud on hiigelsuured. Kui manate silme ette Suuremõisa lossi eest läbi pargi ulatuva väljavaate, siis – Lednice pargis on sääraseid palju-palju.
Parki on istutatud mitmeid huvitavaid puuliike. Kohe lossi ees jäi silma Vahemeremailt pärit juudapuu, täis seemnetega kaunu. Korjasin neid paraja portsu kaasa, sest aprillis mesilastest sumisev lillas õiepilves juudapuu on üks mu lemmik. Paraku külmuvad nad mul koduaias igal talvel tagasi. Samas näiteks Krakowis, mille talved sarnanevad Hiiumaale, kasvab suur õitsev juudapuu. Vahest nüüd neist Tšehhist pärit seemnetest tärkavad (kui tärkavad) puud on natukese külmakindlamad? Kuigi jah, kui juudapuu õisi tahta, tasub meil neid loota pigem vastupidavamalt kanada juudapuult.
