Helja Kaptein Lisaks on märge, et toode sisaldab fenüülalaniini allikat. Koostises on kirjas, et siirup sisaldab vett, suhkrut, happesuse regulaatorit sidrunhapet, mahlakontsentraati, lõhna- ja maitseainet, magusaineid E952, E954, E950, E951, säilitusainet kaaliumsorbaat ja toiduvärvi E122.
Millised neist ainetest võivad mõjuda laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele?
Veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur: Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1333/2008 V lisale tuleb toidu märgistamisel esitada lisateave “toiduvärvi(de) nimetus või E-number: võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele”. Sellised toiduvärvid, mille puhul lisateave esitada tuleb on E102, E104, E110, E122, E124 ja E129.
Antud toidu, OÜ Apricot toodetava metsvaarikamaitselise siirupi koostises on E122, mis on asorubiin ehk karmoisiin, mille kasutamisel tuleb märgistusel esitada eelnimetatud lisateave. Toode on antud nõudele vastav ja korrektselt märgistatud.
Samuti tuleb määrusest 1333/2008 nõue märgistamisel tuua välja lisateave, et aspartaami/aspartaam-atsesulfaamsool “sisaldab fenüülalaniini allikat”. Antud toote koostises on aspartaam (E951), mille kasutamisel on toode korrektselt märgistatud.
Millised on eelnimetatud ainete lubatud päevased kogused lapse kohta?
Käsitletav toit kuulub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1333/2008 alusel maitsestatud jookide kategooriasse. Määruses on välja toodud vastavate toidugruppide hulka kuuluvates toitudes kasutada lubatud lisaained ja nende maksimaalsed kogused. OÜlt Apricot küsisime informatsiooni, kui palju vastavaid lisaaineid metsvaarikamaitselises siirupis lõpptoote tarbimise hetkel (siirupi lahjendamismäär on 1:9le) sisaldub. Vastavad kogused on tulbas “Metsvaarikamaitselises siirupis lisaainete kasutamiskogused”. Need kogused on vastavuses määrusega 1333/2008 kehtestatud nõuetele.
Vastava lisaaine ohutu päevane tarbimiskogus ehk ADI väärtus (Acceptable Daily Intake) on esitatud tulbas “ADI”. ADI väärtus on maksimaalse päevane aine kogus, mille tarbimine on ohutu ka siis, kui tarbida vastavat ainet terve eluaja jooksul.
ADI väärtus antakse ühikutes mg/kg bw/day, mis tähendab, et see on mg kontsentratsioonis ainet kilogrammi tarbitava toidu koguse kohta kilogrammi inimese kehakaalu kohta päevas (bw/day = bodyweight/day ehk kehakaalu kohta päevas).
Kas lasteaedade-koolide sööklad tohivad seda siirupit kasutada?
Sellist ühikut on võimalik laiendada igas kehakaalus inimesele. Teaduses arvestatakse lapse massiks kokkuleppeliselt 15 kg. Erinevate lisaainete maksimaalse ohutu päevase tarbimiskoguse saamiseks on vaja 1:9le lahjendatud metsvaarikamaitselist siirupijooki juua erinevas koguses. Kõige väiksem kogus, millega
15 kg laps saab lisaaine E952 (tsüklamaadid) ohutud päevased tarbimiskoguse täis on juues jooki 1,3 liitrit päevas. Seega võib järeldada, et antud siirupijooki (lahjendades seda 1:9le) peaks laps jooma enam kui 1,3 liitrit päevas, et lisaaine E952 ohutut päevast tarbimiskogust ületada.
Teiste lisaainete ohutute päevaste koguste ületamiseks oleks vaja antud jooki juua väga suurtes kogustes (10 ja rohkem liitrit päevas). Eelnevast tulenevalt võib eeldada, et lasteasutustes sellise siirupijoogi serveerimist piirama ei peaks, kuna rohkem kui 1,3 liitri tarbimine päevas on väga ebatõenäoline.
Kas Eestis on kaalutud piiranguid tervisele potentsiaalselt ohtlike ainete kasutamisele inimtoidus nagu seda näiteks tsüklamaadi puhul tegi USA juba 1970. aastal?
Lisaainete turule lubamise eel hindab Euroopa toiduohutusamet (EFSA) lisaaine mõjusid inimeste tervisele. Selleks kasutatakse terviseriski hindamise meetodit, kus arvestatakse nii inimese poolt tarbitavaid erinevate toitude koguseid, nendes toitudes sisalduvate lisaainete koguseid kui ka ohutuid päevaseid tarbimiskoguseid (ADI). Juhul, kui aine tunnistatakse ohutuks (vastavates kogustes päevas terve eluaja jooksul), siis selle lisaaine tarbimisega terviseriske ei kaasne.
Informatsiooni, millised lisaained erinevates toitudes sisalduvad, on võimalik lugeda toodete pakenditelt. Veterinaar- ja toiduamet kontrollib lisaainete kasutamise koguste vastavust toiduohutusele kehtestatud nõuetele (vastavalt määrusele 1333/2008) igaaastaselt pistelise kontrolli käigus.
Kas plastkanister, millest mõningatel andmetel võib erituda tervisele kahjulikke ftalaate, on ohutu toidupakend?
Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed on ette nähtud kasutamiseks toiduga kokku puutumiseks. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed ei tohi eritada tavapärastes või prognoositavates tingimustes toitu oma koostisosi kogustes, mis võivad ohustada inimeste tervist või põhjustada toidu koostises vastuvõetamatuid muutusi või põhjustada selle organoleptiliste omaduste halvenemist. Toidu käitleja peab tõendama, et tema poolt kasutatav pakend on sobilik toidu pakendamiseks. Ftalaate kasutatakse tööstuses peamiselt plastiku pehmendajatena (plastifikaatorina). Toiduga kokkupuutuvate materjalide üle teostab veterinaar- ja toiduamet samuti igaaastaselt pistelist kontrolli.
Küsis HARDA ROOSNA
