Käina kirikupargis konksmänniks arvatud puud kadusid sae abil enne kui neid kindlalt määrata ja pildistada või ülesjoonistadagi oleks jõudnud.
Konksmänd (Pinus uncinata) on üks mõneti müstiline puuliik. Seda seepärast, et teda peaks ka Hiiumaal olema kasvatatud, ent leida teda ei õnnestu. Või kui, siis on ta järsku haihtunud.
Konksmänd on põõsja mägimänni (Pinus mugo) paarikümne meetri kõrguseks puuks kasvav lähisugulane. Pärineb temagi Alpide kõrgemast vööndist ja on meil seega täiesti külmakindel. Ta on mägimännile sarnase tumeda lopsaka okastikuga ilus liik. Mõned süstemaatikud loevad konksmändi siiski pelgalt mägimänni alamliigiks.
Hiiumaal olla konksmände kunagi istutatud näiteks Vanajõe ümbrusse. Mullu käisin Vanajõel otsiva pilguga ringi ja etskae: olidki kõrge oruperve kohal võõrapärased männid. Harilikest kidurama moega ja osad üldse kuivavad. Omapärased kõverad käbid reetsid aga kohe, et tegu on hoopis Kanada põhjaaladel laialt leviva halli männiga (Pinus banksiana). Metsakultuuris pole see muidu vähenõudlik liik end meil paraku õigustanud. Ta kasvab harilikust männist kõveramaks, on üldse veidi nirum ja pealegi lühiealisem. Näiteks on nüüdseks kuivanud kõik endise Nõmba metskonna kontori juures olnud hallid männid.
Muidugi mõista pole ka konksmänd mingi teab mis majanduslikult väärt metsapuu. Huvitav, kas neid on üldse kusagil Hiiumaa metsades elus või ei? Seda toredam oli mu jaoks leid mullu sügise poole Käina kirikupargist. Kaks sirget mändi, aga kuidagi väga imelikud. Tüvi tumekoorne, mitte nagu meie harilikul männil, ja okkad lopsakamad-tumedamad. Võõrapärased olid need puud igatahes. Samas võib-olla ehk mitte ülidekoratiivsed, kuna ümbritsevate suurte lehtpuude tõttu olid võrad pisut hõredavõitu.
Mõtlesin nii ja naa, lõpuks arvasin, et kõige tõenäolisemalt on tegu konksmänniga. Sellesama puukujulise mägimänniga, keda Hiiumaal peaks siin-seal istutatult kasvamas olema, ent keda ma seni polnud trehvanud. Ja nüüd näed: siinsamas Käinas nad olid: kaks konksmändi. Jalamaid sai suhteliselt liigivaene Käina kirikupark mu jaoks väärtust juurde.
Arvate, et võite nüüd minna neid Käinasse oma ihusilmaga üle kaema? Oh ei… Nädal-paar hiljem leidsin ehmatusega, et need mitmekümneaastased männid olid maha saetud. Mõni aeg hiljem järgnesid serbia kuusk ja ebatsuugad. Nood ei ole siiski väga suur kahju, sest serbia kuuski ja ebatsuugasid kasvab Käinas veelgi. Kuid konksmände enam pole.
Küllap käib Käina kirikupargi lagendamine mõttega, et kirikuvaremed rohkem päevavalgele tuua. Üks asi on muinsuskaitse või muu selline. Teine aga, et kiputakse liiga suvaliselt saagidega vehkima. Hiiumaal on puudu dendroloogiast midagi jagavast ametnikust, kes ehk nii mõnegi huvitava puu võiks nürimeelsest hävitamisest päästa.
Käina kirikupargi kahest konksmännist on mul tõsiselt kahju. Pigem oleks võinud vähendada ümbert teisi puid ja alles jätta just nemad. Kuid enam pole parata midagi, loll tegu on tehtud.
Justkui väikeseks lohutuseks kasvab mul nüüd koduaias pisike mandri puukoolist ostetud konksmänd. See liik olla väga vähenõudlik, kasvavat hästi suisa hapul liigniiskel maal. Mul oli aga vaja täita üks lubjane liigniiske lohk. Konksmännile näikse see paik igati istuvat, on teine rõõmsasti latva viskama hakanud.
Konksmänd on erinevalt näiteks mustast männist täiesti talvekindel liik ja heades valgusoludes suurepärase lopsaka välimusega puu. Teda võiks haljastuses kindlasti rohkem kasutada.
