Numbrid, palju on Hiiumaa haiglas sündinud lapsi, räägivad oma keelt. Eelmisel aastal 32, sel aastal prognoositakse poole vähem. Kolmandik Hiiumaal registreeritud uutest ilmakodanikest näeb valgust kodusaarel.
Sündivate laste arvust rääkides tasub ka arvestada, et sündimus väheneb kõikjal. On mõistetav, et kui sünnitajaid pole, on haiglatel aina raskem hoida sünnitusabi kvaliteeti. Kuid iga laps on oodatud ja emad peavad saama parima.
Sünnitajatele ei saa pahaks panna, kui nad tahavad minna kuskile mujale.
Kindlasti ei saa praeguses seisus tõmmata püsivat võrdusmärki sünnituskoha valiku ja kvaliteedi vahel. See, mis toimub kellegi peas ja kus või kuidas keegi tahab sünnitada, on piisavalt isiklik asi, mille põhjused võivad olla teab missugused. Sünnitajatele ei saa pahaks panna, kui nad tahavad minna kuskile mujale. Kes tahab sünnitada kodus või seal, kus seda varem tehtud. Või siis tõesti tahabki sünnitada mõnes hiiglaslikus haiglas, sest nii tundub talle turvalisem. Ja kui keegi ennast kuskil mujal paremini tunneb, siis uue elu ilmaletoomine on nii tähtis sündmus, et jäägu see igaühe enda otsustada.
Ei ole mõtet võrrelda olukorda enne ja nüüd. Et rohelisem rohi, sinisem taevas ja kõik taolised jutud. Pole mõtet rääkida sellest, kuidas 40 aastat tagasi oli Hiiumaal palju sünnitajaid või elas nii palju inimesi. Ajad on muutunud. Valikuid on rohkem. Lihtsalt nii on.
See arusaam ei pea olema alistumine, aga võiks olla mõistmine.
Ellu jääb see, kes suudab kohaneda.
titt <tite, titte> imik ▪ ta `ollĭ siiss veel üsna titt oln Phl
Allikas: Hiiu sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut
ja