Vähemalt viis aastat on tulnud teateid, et Hiiumaal Kõrgessaare valla maadel asuvas Jõeranna ojas hukkub igal talvel suurtes kogustes noorkalu.
Põhjuseks jõesuu kinnikasvamine – sügisese suurveega jõkke tulnud noorkalad hukkuvad talvel, kuna ei pääse pärast vee alanemist enam merre tagasi. Sama halb on olukord teistes Hiiumaa jõgedes, Suuremõisa, Vaemla ja Vanamõisa jõkke ei pääse kalad kudemagi, keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman ütles, et olukord on hull üle Eesti.
Kes vastutab kalade massilise hukkumise eest?
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Herki Tuus: Raske on öelda, kes vastutab kalade hukkumise eest, mille on põhjustanud looduslikud protsessid, nagu tormide tulemusena või aja jooksul vähesest vooluhulgast tingitud jõesuudmete ummistumine. Kindlasti aga on inimesel võimalik midagi ära teha selle heaks, et selliseid loodusõnnetusi vältida või nende mõju leevendada. Üheks selliseks võimaluseks ongi jõesuudmete avatuna hoidmine.
Mida kavatseb ministeerium ette võtta, et kalade massiline hukkumine lõppeks?
Keskkonnaministeerium tegeleb praegu ohustatud kalaliikide taastootmise korraldamisega. Sinna alla kuulub nii looduslik taastootmine kui ka kalakasvatuslik. Loodusliku taastootmise suurendamiseks on käimas inventuurid Hiiumaa meriforelli jõgede osas, mille käigus kaardistatakse väärtusliku meriforelli kudealad jõgedes, peamised probleemid loodusliku paljunemise kontekstis jne. [Vastvalminud Meriforelli kudealade uuringus 2011 Jõeranna oja ei käsitleta. Märgitud on vajadus puhastada Jausa oja suuet, et Õngu oja suudme eest hoolitseb kudeajal Õngu kalakasvatuse juhataja Merle Kääri, et oleks vaja leida keegi, kes forelli kudeajal Vanajõe suudme liivast puhastaks, Poama oja puhul märgitakse, et selle suudme süvendamisel tehti tüüpiline viga ja suue kaevati liiga laiaks – nüüd ei suuda veevool suuet puhtana hoida ja üks kohalik mees teeb seda regulaarselt omaalgatuse korras – toim.] Uuringu tulemustest tulenevalt saab rakendada vajalikke tegevusi meriforelli loodusliku sigimise parandamiseks. Hiiumaal tegeleb meriforelli kalakasvatusliku taastootmisega keskkonnaamet läbi Õngu noorkalakasvanduse, asustades meriforelli noorjärke nii Hiiumaa jõgedesse kui ka rannikumerre.
Millised ametkonnad ja organisatsioonid võiksid algatada ja läbi viia jõgede suudmete süvendamise projekte?
Jõgede seisundi parandamiseks on rahastamisvõimalusi mitmeid: näiteks keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu (veekogude tervendamise meede, kalanduse programm), oma rahastamisallikaid kasutab põllumajandusministeerium Euroopa kalandusfondist ja põllumajandusameti maaparandusbüroodel on vahendid paljude jõgede kui maaparanduse eesvoolude hooldamiseks. Seega on raha selliste projektide jaoks võimalik kindlasti taotleda.
Põhimõtteliselt tegeleb maaparanduslike objektidega, milleks on ka paljud Hiiumaa jõed kuni suudmeteni, põllumajandusamet. [Riigi poolt hallatavate maaparanduseesvoolude hulka Jõeranna jõgi ei kuulu, jõe suue asub Paope looduskaitsealal – toim]. Samuti on võimalik, et projekte algatavad kohalikud algatusrühmad ise. Tegemist on Eesti mastaabis suhteliselt väikeste vooluveekogudega, mille väärtus on oluline just eeskätt kohalikule kogukonnale sh kutselised kalurid, harrastuspüüdjad jne, seega peakski selliseid projekte algatama just kohalik kogukond. Loomulikult peab jõudumööda tegutsema, kuid kindlasti ka abiks olema keskkonnaministeerium läbi oma regionaalse esindatuse ehk keskkonnaameti vajalike tööde teostamisel, läbiviimisel või ettevalmistamisel.
Kaitsekorralduskava “Kõpu-Paope piirkonna kaitse- ja hoiualade kaitsekorralduskava 2007–2016” valmis juba 2007. aastal ja selles oli ette nähtud Jõeranna jõe süvendamine juba 2008. aastal, kuid Lotmani sõnul raha sellisteks töödeks pole. Kes peaks seda siis tegema?
Ei oska kommenteerida, millised tegevused on kirjas selles kaitsekorraldukavas ning millised neist on prioriteetsed. Kindlasti peab kaitseala valitseja kaitsekorralduskavade alusel tegutsema ja kaitseeesmärke püüdma täita. Seda kust, millal ja kui palju on kaitseala valitseja vahendeid taotlenud, on mõistlik küsida nende enda käest. Kaitsealadel tegeleb sellega kaitseala valitseja, maaparandusobjektidel põllumajandusamet. Muudel veekogudel võivad neid töid kooskõlastatult läbi viia nii suurimad kasusaajad ehk kohalikud valitsusvälised algatusgrupid, kohalikud omavalitsused kui ka muud keskkonnavaldkonna riigiasutused. Ehk teisisõnu pole mittekaitsealuste objektide puhul tegijate ring eriti piiratud.
Ehk on kudelalade kinnikasvamine üks põhjusi miks Läänemere kalavarud vähenevad? Enne Eesti taasiseseisvumist puhastasid jõesuudmeid kalurid, nüüd on niisugune isetegevus keelatud ja paistab, et olukord läheb aasta-aastalt hullemaks.
Nagu eelpool olevatest vastustest võib välja lugeda, pole ka kohalike inimeste inistiatiiv ning tegutsemine välistatud. Selleks tuleb hankida vaid keskkonnaameti ning kohaliku omavalitsuse kooskõlastused, maaparanduslikel objektidel ka põllumajandusameti kooskõlastus. Keskkonnaministeerium tegeleb ka kalade kudealade taastamisega. Samas on meie tegevused prioritiseeritud nii, et esmalt tegeletakse ohustatud kalaliikide ja alles siis ka teiste enamlevinud kalaliikide koelmualadega.
Küsis HARDA ROOSNA
