Mida selline otsus endaga kaasa toob, sellele ei söanda keegi täpselt vastata. Samuti pole päris lõpuni aru saada, mille alusel valik tehtud on.
Kindel on, et see otsus mõjutab kõigi planeeringus puudutatud asulate elanike, ettevõtete ja kinnisvaraomanike elu ja vara väärtust ning paremini läheb nendel kümmekonnal linnapiirkonnal, kuhu riik asub raha suunama. Nendele maakonnakeskustele, mis taandatakse väikelinnaks nagu Kärdla, on aga mõju vastupidine. Need, kes kümne sekka ei jõudnud, peavad ilmselt arvestama sellega, et riik seal oma kohalolekut vähendab. See tähendab vähem paremini tasustatud töökohti, harituma elanikkonna ära minekut, nõudluse langust nii elamis- kui ka äripindade vastu jne.
Et riik ei saaks oma väikelinna-plaaniga kena Hiiumaa elu ära präkkida, peab saar tervikuna ja Kärdla maakonnakeskusena ka ise end jätkuvalt olulise ja nähtavana hoidma.
Võib-olla ongi plaan kümnest tugevast keskusest möödapääsmatu, kui kõigile lihtsalt ei jagu, aga sellisel juhul peab riik välja ütlema, kas ja kuidas kavatseb ta toetada neid piirkondi, mis jäävad prioriteetsetest linnapiirkondadest välja. Ka väikelinnas tuleb tagada elamisväärne elamine. Siin võiks riik Skandinaaviast malli võtta, kus elu ääremaadel on aidanud säilitada see, et ühendus pealinna kaugematest kantidest on kiire ja mugav, riigi toel hoitakse toimimas avalikke asutusi ning ettevõtjad, kes investeerivad väljaspoole pealinna piirkonda, saavad maksusoodustusi.
Üleriigiline planeering 2050 on kavas vastu võtta 2026. aasta lõpus. Käesoleva aasta teises pooles toimub planeeringu põhimõtete täpsustamine ning elluviimise tegevuskava koostamine. Avalike arutelude ja kooskõlastamise ring kestab läbi 2026. aasta.
Et riik ei saaks oma väikelinna-plaaniga kena Hiiumaa elu ära präkkida, peab saar tervikuna ja Kärdla maakonnakeskusena ka ise end jätkuvalt olulise ja nähtavana hoidma. Seisma oma koolide, haigla ja teiste avalike funktsioonidega asutuste eest ning võitlema, et saare ja mandri vahel oleks kiire ja mugav transpordiühendus. Kui ise enda eest ei seisa, kes siis veel!
präkkima – vusserdama see on nii ära präkit, et sest äi saagid änam asja Rei
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut


