„See pole võimalik, me oleme ääremaa, meil pole raha ja seda ei tule ka!“ võite ehk esimese hooga mõelda, sest karm statistika räägib nutust lugu agoonias visklevatest maapiirkondadest, mis iga hetk globaliseerumise tõmbetuultes välja surevad.
Hiiumaa võiks olla saar, mida tuntakse kui ekstra hästi majandatud ja hoitud keskkonda, milles inimesed on õnnelikud ja terved. Saarele elama asumine oleks raske mitte viletsa regionaalpoliitika, ääremaastumise ja vaesuse tõttu, vaid soovijate arv on oluliselt suurem kui me vastu oleme otsustanud võtta.
„See pole võimalik, me oleme ääremaa, meil pole raha ja seda ei tule ka!“ võite ehk esimese hooga mõelda, sest karm statistika räägib nutust lugu agoonias visklevatest maapiirkondadest, mis iga hetk globaliseerumise tõmbetuultes välja surevad.
Uurides Tallinnas naiskodukaitse ajalugu, tuli välja üks kurval moel Hiiumaal lõppenud mereõnnetuse lugu.
Hiidlased võtsid kätte ja läksid kohalikku elu kaema täpselt teisele poole Eestit, idapiiri äärde.
Valesse pudelisse pandud kodukeemia, pesukapslid, nööppatareid, isegi liiga suures koguses kraanivett võivad tekitada tõsise mürgistuse. Enamik mürgistusi juhtub igapäevases koduses elus.