Igal aastal kulub tuhandete tähemärkide jagu leheruumi selle peale, et uurida, miks avalikus ruumis pole kohta, kus hädal käia. See on kujunenud juba samasuguseks kindlaks teemaks nagu sügisel helkurite vajaduse meeldetuletamine või jaanipäeval lõkke tegemise osas hoiatussõnade peale lugemine.
Taoline mure pole ainult Kärdlas, vaid ka näiteks naabersaarel ja teisi kohalikke lehti lugedes hakkab silma ka mujal Eestis. Võõras kohas hädaga kimpus olles Eestis naljalt avalikku tualetti ei leia. Ja kui leiabki, siis raha eest. Kui veab, siis ei pea hakkama jalad ristis, münte ukse avamiseks pilust sisse toppima, vaid piisab kaardimaksest.
Selle probleemiga silmitsi seistes meenub näiteks Lääne-Euroopas nähtud lahendus, kus meeste jaoks olid pissuaarid pandud keset tänavat, varjamiseks vaid plekist sirm. Tõsi, palaval päeval oli rajatise lähedal päris paha lõhn, kuid see ei paistnud kedagi segavat. Mujalgi on lihtsa lahendusega tualette suisa keset tänavat. Nii naistele, kui meestele.
Hundid söönud, lambad terved.
Eelmisel nädalal Gotlandi pealinnas Visbys jalutades hakkas silma, et pea iga kolmanda-neljanda viidatulba juures oli ka tualetti suunav viit. Kui mure andis endast märku, polnud vaja pikalt mõelda. Loomulikult polnud avalikud väljakäigud midagi glamuurset, kuid korralikud roostevabast sisustusega ruumid, mis oma ülesannet täitsid. Mõned olid ehitatud juba olemasolevasse hoonesse, mõnede jaoks oli püstitatud eraldi paviljon. Ja kõik olid tasuta. Tõsi, ühel oli ukse peal mündisisestamise pilu, kuid sellegi peal kleeps kirjaga „tasuta“.
Tekkis küsimus, et kuidas seal saab ja siin ei saa? Kas tõesti on Eesti väljakäigukultuur(itus) selline, et nii kui avalikku väljakäiku satud, peab lagastama. Rääkimata sellest, et Eestis armastatakse iga asja eest raha küsida.
Loodetavasti teenib Kärdla uus väljakäik hädalisi kaua ja muretult ning järgmisel aastal sellest kirjutama ei pea.
Kuid paralleele võib tuua veelgi.
Gotlandil viitas üks liikumispuudega inimene, et Eestis ei mõelda jätkuvalt avaliku ruumi planeerimisel või majade projekteerimisel sellele, kuidas puudega inimesed seda kasutada saaks. Ettevõtja ei tähtsusta liikumispuudega inimest kliendina, rääkis ta. Sama võib öelda ka näiteks kuulmispuudega inimeste kohta, kelle jaoks on paremaks kuulmiseks erinevad abivahendid pea igas suuremas saalis. Olgu see siis kontserdisaal või kirik. Eestis võib taolisi kohti üles lugeda kahe käe sõrmedel.
Tegelikult peaks aga erinevate võimaluste loomine olema elementaarne. Olgu selleks siis avalik tualett või puuetega inimeste elu lihtsamaks tegemine.
kimmerg <kimmergu, kimmergud> kemmerg ▪ kimmerg on peenem söna kui peldik Rei.
Allikas: Hiiu Sõnaraamat/ Eesti Keele Instituut
ja