Eelarveaugu katmiseks võidakse kiirabiteenuse osutamise õigus PERHilt Hiiumaa haiglale tagasi anda.
Reedel arutasid sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet, Eesti haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross ja Pärnu osakonna direktor Kaljo Poldov koos SA Hiiumaa Haigla nõukogu liikmete ja riigikogu liikme Tarmo Männiga, kuidas katta Hiiumaa haigla eelarve puudujääki. Eelarveauk suurusjärgus 130 000–140 000 eurot aastas tekkis pärast kiirabireformi ja teenuse üleandmist koos rahastusega Põhja-Eesti regionaalhaiglale (PERH).
Seni ühildas Hiiumaa haigla kiirabi ja haigla valved, osutades nii teenuseid säästlikumalt, pärast kiirabi eraldumist tuli uusi inimesi tööle võtta ja seegi kasvatas koormust haigla eelarvele.
Üks võimalus taastada endine olukord
Normet ütles Hiiu Lehele, et teoreetilisi võimalusi probleemi lahendamiseks on palju. Üks ettepanek, mille haigla nõukogu liikmed tegid, on taastada kiirabiteenuse osas endine olukord. “Kui me nüüd teeme selle otsuse, ükskõik kui valus see kellelegi on, peab see tagama pikaajalise jätkusuutlikkuse – me ei lahenda ühekordset probleemi,” selgitas Normet.
Haigla nõukogu esinaine Vilma Tikerpuu rõhutas, et nõukogus toimunud vestlus oli väga aus ja avameelne. “Murest oli see kokku kutsutud ja ma tundsin, et see ei olnud ainult meie mure – kõik me otsime ühiselt lahendusi,” ütles Tikerpuu.
Ka Tanel Ross kinnitas, et kõige olulisem on rääkida asjadest nii nagu need on. “Oluline on leida lahendused, mis tagavad mitte ainult ravi jätkumise, sest haigla siia igal juhul jääb, aga oleks tagatud ka haigla kui majandusüksuse finantsiline jätkusuutlikkus, et igal aastal ei peaks ühekordsete küsimuste lahendamisega tegelema,” ütles Ross.
See, kuidas olukord laheneb, peaks selguma nädala pärast. Kõigepealt viiakse info kohapeal räägitust minister Taavi Rõivasele, kellega on kavas arutada, milline on poliitiline seisukoht.
“Otsus peab tulema – see on kõigile selge, et välja maksmata ei saa jätta midagi,” kinnitas Normet.
Arutelul osalenud riigikogu liige Tarmo Mänd ütles, et puudujääk haigla eelarvesse tekkis mitte haigla töö tulemusel või süül, vaid see tekitati kiirabireformi tulemusel. Tema ettepanek on, et ministeerium pööraks Hiiumaal reformi tagasi ja taastaks haigla tulubaasi. “Mis puudutab võimalust lahendada probleem selle raha piires, mida haigekassa on eraldanud, siis see on ebareaalne – eesmärk on ju säilitada kõik teenused, mida Hiiumaa haigla osutab,” ütles Mänd.
Mis toimus varem
Haigla tänavune eelarve on 1,5 miljoni eurot ja see on puudujäägi tõttu nõukogu poolt siiani kinnitamata.
Tänavu märtsis saatis SA Hiiumaa Haigla juhatuse liige Gennadi Aavik sotsiaalministeeriumile, haigekassale, Hiiu maavalitsusele ja haigla nõukogu liikmetele kirja, milles teatas, et seoses kiirabiteenuse üleminekuga Põhja-Eesti regionaalhaiglale halvenes oluliselt Hiiumaa haigla finantsiline olukord. Kirjas ennustas ta, et aprillis tekivad haiglal raskused oma maksekohustuste täitmisega ja juunist ei ole haigla finantsiliselt jätkusuutlik.
1. jaanuarist läks kiirabiteenus Hiiumaal üle PERHile, Hiiumaa haigla andmetel sellega koos ka 336 000 eurot nn kiirabiraha.
Vaatamata haigla nõukogu vastuseisusele liideti Hiiumaa kiirabikonkursil kokku Läänemaa ja osa Harjumaaga ühte teeninduspiirkonda. Kuna konkursitingimused andsid eelise kogu piirkonnale tehtud pakkumistele, ei teinud Hiiumaa haigla pakkumist ainult oma senisele piirkonnale.
Aastaid oli Hiiumaa haigla eelarve ülejäägis ja suudeti ka investeerida, kuna ühildati kiirabi ja haigla valved, osutades nii teenuseid säästlikumalt.
Arstid: Kas haigla säilib?
Normet ütles, et Hiiumaa arstide põhiküsimusele, kas haigla sellisel kujul säilib, on tal kindel vastus – säilib. Pikaajalised otsused selleks on tehtud nii ministeeriumi kui haigekassa poolt – tänavu sõlmis haigekassa Hiiumaa haiglaga viieaastase lepingu.
Normeti sõnul ei ole ka selle üle, millised teenused peavad Hiiumaal kohapeal kättesaadavad olema ja millised spetsialistid mandrilt siia käivad, enam mingit vaidlust. Ta ei välistanud, et meditsiini areng võib mingeid muudatusi tuua, kuid teenuste põhipakett on aastateks kokku lepitud ja need vaidlused möödas. “Nüüd peame koos vaatama, milline rahastamismudel oleks kõige jätkusuutlikum kokkulepitu finantseerimiseks,” selgitas Normet.
Ka Ross kinnitas, et Hiiumaale jääb jätkuvalt üldhaigla ja kvaliteetne arstiabi, mis arvestab Hiiumaa kui saare erisusi.
Normet rääkis, et sai siinsete arstidega vesteldes teada, millised on nende igapäevaprobleemid, millisena nad näevad enda professionaalset arengut meditsiinilises mõttes, koostööd haiglate vahel ja Hiiumaa haigla arenguid. “Sain aru, et nad näevad jätkusuutliku lahendusena erialast koostööd teiste haiglate arstidega. Kuna riik toetab haiglate võrgustumise ideed, siis nende sooviks on, et neile võiks jääda niisugune paindlikkus, et neid ei seotaks ka erialases koostöös ainult ühe suure haiglaga, vaid jääks nii nagu praegu ning nad saaksid Hiiumaa inimeste jaoks parimad spetsialistid kutsuda erinevatest kõrgema etapi haiglatest – et see vabadus neile jääks,” selgitas Normet.
Tikerpuu lisas, et Hiiumaa haiglas käivad vastuvõtte tegemas arstid Ida-Tallinna keskhaiglast Põhja-Eesti regionaalhaiglast, Tallinna lastehaiglast ja Kuressaare haiglast. (Vt infokasti.)
Ross tunnustas, et haigla juhtkond omalt poolt on teinud väga palju selleks, et sissetulekuid arvestades mõistlikult majandada: “Olemasoleva info põhjal on nii haigla juhtkond kui nõukogu asju läbi mõelnud ja nüüd on meil tänu analüüsile uut infot, millega edasi töötada.”
Põhimureks nimetas Normet, kuidas motiveerida inimesi kas tööd jätkama või Hiiumaale tööle tulema.
Vilma Tikerpuu lisas, et haigla juhtkond peaks rohkem pingutama, et taastusravi osakonda uusi spetsialiste tööle saada.
