Asfaldilt põldude vahele kruusateele keerates logistan jupikest pisut käänulist teed aeglaselt, sest auk on augus kinni. Pilk kisub aga vägisi rookatusega talumajale. On see taastatud vana või uus häärber, ei saa võõras kohe sotti. „See peab olema ikka vana, sest kes siis tänapäeval sinka-vonka teed teeb,“ mõtlen. Ma eksisin.
